Juhtkiri: Süüria al-Assadi lähenev lõpp

Eile tõkestasid Venemaa ja Hiina ÜRO Julgeolekunõukogus juba mitmendat korda sanktsioonid Süüria režiimi vastu. Samal ajal on olukord lahinguväljal muutunud, nagu märkis naaberriigi Jordaania kuningas Abdullah intervjuus CNNile, lisades, et poliitilisteks lahendusteks on juba liiga hilja.

 Valitsusvastased on jõudnud Süüria pealinna Damaskusesse. Sõjavägi on maha jätnud paljud senised kontrollpunktid ning valitsusvastaste tõrjumiseks pommitab armee isegi oma pealinna kvartaleid.

USA kaitseminister Leon Panetta ütles, et olukord on kiiresti kontrolli alt väljumas, ning kutsus üles avaldama maksimaalset rahvusvahelist survet president Bashar Hafez al-Assadile, et ta astuks ametist tagasi.

Vaatlejate hinnangul pole al-Assadi igasuguste kokkulepeteta lahkumine sugugi ühemõtteliselt ohutu. Süüria valitsusvastaste võitlejatega on liitunud teistest araabia riikidest pärit fanaatilised sõdalased. Kardetakse, et nad võivad destabiliseerida olukorda ka naaberriikides.

Pealegi on Süürial märkimisväärsed relvavarud, sealhulgas keemiarelvad, mille sattumine teadmata kavatsustega jõudude kätte on kõike muud kui hea.

Loomulikult ei tea me ette, mis juhtub Süürias täna või homme, aga pigem võiks vist võita kihlveo, panustades sellele, et Bashar al-Assad ei loobu presidendiametist enne, kui teda selleks relvaga sunnitakse.

Tema juurest üle jooksnud tegelased kirjeldavad, et al-Assad peabki ennast mingit sorti valgustatud monarhiks, kes teab, mida Süüria rahvas «tegelikult vajab», ja kellel pole seetõttu õigust ametist taganeda.

Ka Venemaa välisministri Lavrovi sõnad näivad kinnitavat seda pilti al-Assadist. Juba kuid on räägitud, et Süüria olukorra võtmed asuvad Moskvas, ning loodetud, et Venemaa mõjutab al-Assadit tagasi astuma. Lavrov ütles, et al-Assad ei astuks tagasi ka siis, kui Moskva teda mõjutada püüaks. Võib oletada, et need sõnad pole võetud tuulest, vaid tuginevad läbirääkimistel saadud teadmisele.

Kolmapäeval toimunud suitsiidirünnak, mille ohvriks langes mitu al-Assadi kõrgeimate julgeolekuametnike hulka kuulunud inimest, paneb omakorda proovile presidendi suutlikkuse juhtida talle veel alluvaid üksusi.

Kuigi Süüria armee on eelnenud 16 kuu jooksul kasutanud valitsusvastaste vastu raskerelvastust hoolimata tsiviilohvritest, on valitsusvastased suutnud kanda võitluse pealinna.

Küsimus pole vist enam selles, kas al-Assadite perekonna 41 aastat kestnud võim Süürias langeb, vaid selles, mis päeval ja kui veriselt see juhtub ning mis tagajärgi see maailmale kaasa toob.