Mart Kadastik: ärritav viirus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Kadastik.
Mart Kadastik. Foto: .

Majanduskriis vohab nagu viirus. Immuunsüsteemid pole vastu pidanud. Hispaanlased on hädas majade, jaapanlased autode, norralased kalaga. Kaup seisab.  


 Läti Panga presidendi väitel on tema maa majandus kliinilises surmas. See on liialdus. Haigele organismile kohaselt on Läti muutunud pigem ülitundlikuks. Tarvitses Eesti tervisekaitseametil hoiatada meie inimesi Lätis leviva kollatõve eest, kui järgnes sealse välisministeeriumi noot. Justkui tahaks Eesti Lätit isoleerida.



Lätlaste ärritust võib mõista. Eesti rahaabi (mis sellest, et pisike ja lühiajaline – IMFi rahalaeva saabumiseni) riivas lätlaste eneseuhkust. Kuidagi tuli sellest üle saada. Mispeale võivad solvuda eestlased: milleks üldse aidata neid, kes käituvad nii tänamatult?



Samamoodi mõtleksid ilmselt rootslased, kui Eesti hakkaks süüdistama Rootsit meie majanduse ülekuumendamises. Muidugi häirib meid üle mere loodud kuvand, mille järgi Baltikum on kivina rootslaste kaelas. Aga me ei urise vastuseks, et pole meie süü, et iga neljas kuni 25-aastane rootslane on töötu. Rootsi majanduse kümneprotsendilise languse põhjustest kirjutagu parem Financial Times. Meie oleme tänulikud.



Avalik arvamus arvab igal pool ühtemoodi: oma riigis toimuvat võib igaüks sõnu valimata arvustada; kui halba näeb võõras (eriti naaber), on tegu solvamisega. Meenutagem, milliseid torme on Eestis tekitanud suvaliste soomlaste sõnavõtud Eesti ajaloo või arengupeetuse teemadel.



Kas soomlased ise on teisest puust? Prantsuse presidendi märkust, et Inglise toidust kehvem on üksnes Soome oma, soomlased ära ei seedinud. Aasta oli siis veel lõbus – 2005. Võib ette kujutada, kuidas reageeriksid soomlased sellele, kui näiteks Eesti president  teataks: soomlaste poronkäristys ajab tal südame pahaks. Parem, kui ei teata. Kõik on niigi närvilised.   



Kuidas edaspidi rahvusvaheliselt suhelda? Sõnadest olulisemad on teod. See, kas õnnestub leida vaktsiin, mis muudab meid viiruste vastu tugevamaks. Mürk mürgi vastu (vīrus, ladina keeles «mürk»).



Eelnev ei ole mõistujutt. See on päris viirus, mida kaks professorit on aastaid Tartu, Tallinna ja Helsingi laborites uurinud. Uuringute tulemusena võib Eesti inimkonnale anda ravimi, mis peaks ära hoidma viirushaiguste (nohust kollatõveni) vohamise. Uskumatu?



Kuidas võiks see avastus ravida meie majandust laastavat viirushaigust? Eelkõige teadmisega, et ka Eestist on võimalik maailma muuta. Kui vaid oleks ideid ja eneseusku.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles