Vitsakimp valitsejate turjal

Riigikontrolör Mihkel Oviiril (66) on suurepärase vaatega koht Eesti võimutribüünil. Sellelt positsioonilt armastab ta teinekord raputada poliitikuid, kes tema arusaama järgi lubavad end liiga sageli koormata tühiste asendustegevustega.

«Peaksime tõusma oma arusaamades kõrgemale ja hindama oma olemist palju suurema mõõtkava taustal. Siis me saaksime aru, et oluliste asjadega tegelemise asemel kobrutavad meie mõtteruumis tihti pseudoteemad, mis raiskavad aega ja energiat» – nii kõneles Oviir ühes vestluses tassikese tee juures juba 2006. aastal.

Tema meelest võiks nüüd kasutada ära kriisiehmatust ja teha lõpuks ometi mõned suuremad ümberkorraldused – nii nagu Oviir oma 27. veebruari kirjas riigijuhtidele tõukab tagant omavalitsuste hulga otsustavat vähendamist.

Valitsuse liikmetest «poiste-tüdrukutega» sageli üpris isalikul moel suhtlev Mihkel Oviir ei esitanud seda nõuet lihtsalt uitmõttena, mis tekkinud mõne tema armastatud varahommikuse teejoomise käigus. Kellel teisel kui Oviiril oleksid nii head, lausa ideaaltingimused seda tüüpi sasipundarde lahtimõtestamiseks?

Ühelt poolt on riigikontrolör ju ameti järgi alaline valitsuskabineti nõupidamiste osaline – seega näeb ta väga hästi, millega Eesti ministrid tegelevad ning mis asjade üle kõige ägedamad vaidlused käivad. Kedagi ei üllata, et nende tülide sisu ei ole sageli just ülima riigimehelikkuse võrdkuju.

Teisalt liigub Oviiri alluvate käest läbi suur kogus teavet Eesti riigiaparaadis ja ka omavalitsustes sündivast. Avalikult saab nende materjalidega tutvuda mõnikord pika viivitusega. Osa materjale on hoopiski piiratud juurdepääsuga, üks osa aga salastatakse aastakümneteks. Riigikontrolör on palju paremini eluga kursis kui isegi keskmine parlamendisaadik. Tema informeerituse tagamiseks tegutseb iga päev terve majatäis ametnikke.

Nii rikkalike infovoogude sõlmpunktis olles pole eriline ime, et käärid riigijuhtide mõttemaailma ning tegeliku elu vahel panevad Oviiri sageli pead raputama. Igatahes on riigikontrolöri iga-aastased esinemised parlamendi ees üks kuulatumaid Eesti riiklikke kõnesid. Veteranina, kel palju kaotada pole, räägib Oviir Eesti jamadest üpris otsesõnu. Väikesele riigile omased hädad mingi poliitkorrektsuse tõttu tema kriitikanooltest puutumata ei jää.

Oviiri tõugatud haldusreform on sedavõrd pika habemega teema, et selle algus mattub juba tasapisi ajaloohämarusse. Vähesed ehk mäletavad, kuidas regionaalminister Toivo Asmer tuli omal ajal välja samalaadse «maakonnad valdadeks» plaaniga nagu praegu järjekordne regionaalminister Siim Kiisler. Ning et tegelikult hakkas midagi liikuma alles siis, kui asja võttis üle omaaegne siseminister Tarmo Loodus. Isegi omavalitsusjuhid hakkasid mõttega tasapisi kaasa tulema. Siis aga saabus valimishooaeg ja kõik plaanid sumbusid. Täpselt nii võib kergesti juhtuda ka seekord.

Küll aga võime olla kindlad, et riigikontrolör Oviir ütleb seepeale taas mõnes kõnes või kirjas välja, mida ta asjade niisugusest seisust õieti arvab.