Võltsimisvastase kaubandusleppe tagasilükkamisest saab Euroopa demokraatia verstapost. Harva on arutelu mõne rahvusvahelise leppe üle olnud nii tuline ning kaasanud nii paljusid inimesi kogu Euroopast ja kaugemaltki.
Martin Schulz: ACTA õppetund
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ACTA lepingu osas, mille eesmärk on võidelda võltsimise vastu ja kaitsta rahvusvahelisel tasandil intellektuaalomandi õigusi, räägiti läbi tööstusriikide grupi poolt, kelle valitud läbipaistmatu läbirääkimiste viis tõi kodanikuühiskonnas kaasa laialdase protestilaine.
Euroopa Parlamendis üritasime seda puudujääki korvata.
Viimase nelja kuu vältel pidasime lugematul hulgal kohtumisi, avalikke kuulamisi, töötubasid, online-vestlusi kodanikuühiskonna esindajatega ja kõikide asjast huvitatud osapooltega, veendumaks, et kõigi arvamust võetaks kuulda. Euroopa Parlamendi presidendina olen mitmel korral kasutanud võimalust inimestega ACTA üle arutleda, seda ka internetis.
Massiline ühisliikumine ACTA vastu kulmineerus 2,8 miljoni inimese allkirja kandva Euroopa Parlamendile esitatud ühisavaldusega. Nende inimeste pühendumus tõestab, et avalikul arvamusel on Euroopas mõjuvõimu ning jõudu, mis ületab ka riigipiire.
Mina isiklikult olen sellest intensiivsest, avatud ja väärikast debatist palju õppinud.
Internetiajastul võtab üha suurem hulk inimesi osa nende ühtse Euroopa tuleviku üle käivatest aruteludest ning nad mõistavad, et saavad poliitikat otse mõjutada. Selline kahepoolne suhtlus on rahvusvahelise seadusandliku institutsiooni, nagu seda on Euroopa Parlament, jaoks ülioluline.
ACTA mahahääletamisel ei hääletatud intellektuaalse omandi kaitse vastu. Vastupidi, Euroopa Parlament toetab kahe käega võitlust võltsimise vastu, mis kahjustab Euroopa ettevõtteid ning seab ohtu tarbijad ja töökohad. Olnuks küsimus materiaalsete kaupade kaitsmises, järeletehtud riiete või ebaseaduslike ravimite vastu võitlemises, poleks ükski mu kolleeg ega ka mina ise selle leppe vastu olnud.
Aga suurem osa Euroopa Parlamendi liikmetest usub, nagu ka paljud kodanikud, et ACTA on vale lahendus võitluses internetis leviva piraatluse vastu. Enamik parlamendiliikmetest on arvamusel, et ACTA sõnastus on liiga ebamäärane, jättes ruumi kuritarvitustele, ning paneb muret tundma selle mõju üle eraelu puutumatusele ja kodanikuvabadustele, innovatsioonile, loovusele ning vabale infovahetusele. Euroopa tootjate intellektuaalse omandi kaitse on ülimalt tähtis.
Seetõttu loodame, et Euroopa Komisjon esitab peatselt uued ettepanekud intellektuaalse omandi kaitseks.
Mida me saame ACTAst õppida? Esiteks, Euroopa Parlament on alati kaitsnud üksikisiku vabadust ja põhiõigusi ning Euroopa kodanikud võivad meid selles vallas usaldada. Internet on praegu ja ka tulevikus inimõiguste ning tsiviilvabaduste kaitsmise ja reguleerimise pinnaks. ACTA ei ole esimene kord ega jää ka viimaseks korraks, kui Euroopa Liit peab seda uut ja põnevat maailma reguleerima.
Me peame kasutama kõiki võimalikke vahendeid, et võidelda piraatlusega, aga mitte selle arvelt, mis on teinud internetist ühe revolutsioonilisema tehnoloogia ajaloos – Euroopa Parlament tahab, et internet jääks vabaks ja avatuks.
Teiseks tahavad Euroopa kodanikud Euroopa asjades oma sõna sekka öelda, osaleda ja olla otsustesse kaasatud. Kaasamine, avatus, läbipaistvus ning vürtsikad ja pinevad arutelud on väga olulised Euroopa Liidu demokraatia jaoks.
Euroopa Parlament on koht, kus need debatid peaksid toimuma ning kus inimeste tahe on esindatud. Euroopa Parlament on demokraatiat kaitsev jõud, millega kõik peaksid arvestama.