/nginx/o/2020/10/18/13420231t1h925c.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige, Isama ja Res Publica Liitu kuuluv Andres Herkel kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et 20 aasta eest vastu võetud põhiseadus ning selle vähene muutmine on end igati õigustanud.
Andres Herkel: põhiseadus on end hästi õigustanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie põhiseadus pole liiga vana ja ta ei vaja arstimist. Teiselt poolt on 20 aastat teatav verstapost ja piisav aeg, et asju tagasivaates hinnata. Tõik, et põhiseadusesse on tehtud vaid neli pisimuudatust, kõneleb peamiselt sellest, et 20 aastat tagasi riigi toimimiseks loodud raamid on end üldjoontes õigustanud.
Kõige suuremad vastuolud olid vahest riigikaitse korralduses ja nüüdseks on neid aluseid muudetud. Kohalike omavalitsuste võimuperioodi pikendamine kolmelt aastalt neljale oli väike mõistlik muudatus. Eesti keele säilimise rõhutamine preambulas oli aga puht deklaratiivne, ehkki suure sümboolse tähtsusega lisandus.
Seega mõtleksin ma pigem sellele, mida head on põhiseaduslike regulatsioonide stabiilsus riigi ja ühiskonna arengule andnud. Näiteks valik parlamentaarse riigikorralduse kasuks oli väga hea, presidentaalsed süsteemid on andnud meiega samal ajal iseseisvunud riikides märksa kehvemaid tulemusi
Ma ei näe praegu ühtegi olulist probleemi, mille pärast tuleks öelda, et Eesti põhiseadus on segane, vastuoluline või ajale jalgu jäänud. Kui aga palutaks millegi kallal norida, siis küsiksin, kas on mõistlik pidada Riigikogu valimisi märtsi esimesel pühapäeval – see on ju meie kliimas külm ja raske aeg. Aga ma ei tõttaks sedagi sätet muutma, sest ka kinnistunud traditsioon on ühiskonna jaoks omaette väärtus.
Põhiseaduse lõpus on sätted selle kohta, kuidas käib tema muutmine. Selle protseduuri kõrged lävendid on aidanud põhiseadust tõmbetuultest kõrval hoida. Õnnetus oleks muidugi see, kui on halb põhiseadus ja seda on väga raske muuta. Õnneks on meil tegemist hea põhiseadusega ja sellest tulenevalt on nii-öelda põhiseaduslik konservatism ehk konservatiivne põhiseaduslikkus mu meelest õigustatud.
28. juunil 1992. võeti rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, neljapäeval möödus sellest 20 aastat.