Tagasi
Tegemist ei ole probleemiga, mida lihtsalt ette võtta ja ära lahendada. Osati näen seda kui osa meie ühiskonnas toimuvast soorollide ümberkujunemisest. Samas võttes seda koolikeskkonnast lähtuvalt, leidub sellele ka üsna otsene põhjus. Nimelt on tänane kool vägagi naistekeskne. Noormeestel puuduvad koolikeskkonnas eeskujud, keda nad vajavad. Sellest tulenevalt on ka motivatsioon õpingutele pühenduda või sihte seada selle võrra madalam.
Teise probleemina on ikkagi noorte ja kooli kui institutsiooni vaheline lõhe - otsitakse väljundeid väljapoolt ega leita seoseid nende kahe vahel. Teisisõnu öeldes on kool lihtsalt elukauge. Eneseteostus väljaspool kooli paistab noormeestele ilmselt kasulikuma ja atraktiivsemana.
Ajakirjanik Priit Pullerits küsib eilse Postimehe päevakommentaaris, kui kaua lastakse sellisel ebavõrdsel olukorral kesta, et kooli minnes on poisid ja tüdrukud suhteliselt võrdses seisus, kuid lõpetamise ajaks on viimased saavutanud - pealtnäha võrdsetes oludes - kolossaalse edumaa.
