Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et Eesti põhiseadus on õnnestunud ja ajale hästi vastu pidanud ning selle muutmiseks praegu vajadus puudub.
Ülle Madise: põhiseaduse väärtus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseadus määrab riigi eesmärgid ja väärtused, millest toimimisel juhindutakse, ning riigi ja inimese suhte. Eesti põhiseaduses on ülim väärtus inimene, tema õigused ja vabadused - neid tuleb eelistada otstarbekusele. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult avalikes huvides ja isikule vähim kahjulikul viisil. Põhiseadus näeb ette parlamentaarse valitsemiskorra. Euroopa Liiduga seonduvates küsimustes on rahvahääletusel otsustatud, et Euroopa Liidu liikmena täidab Eesti võetud kohustusi, seejuures kaitstes Eesti rahva alusväärtusi.
Põhiseadust on vaja muuta siis, kui vaja on muuta eelöeldud põhimõttelisi valikuid. Võib-olla näiteks euroala areng või infoühiskonna liikme põhiõiguste küsimused vajavad tulevikus rahvahääletust. Vahel väidetakse, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõuab põhiseaduse muutmist. Tegelikult see nõnda ei ole, sest harta seob liikmesriike EL õiguse rakendamisel, Põhiseadus seda ei takista. Ka teised riigid ei ole rutanud EL asjades põhiseadust tervikuna ümber kirjutama.
Kuna põhiseadus on ajaloolis-kultuuriline ja eetiline dokument, mitte lihtsalt üks seadus, on hea, kui ta kestab üle põlvede. Ei ole tark põhiseadust liialt detailseks ja juriidiliselt «puhtaks» kirjutada. Kui põhiseaduse väärtust hinnata puhtjuriidilise mõõdupuuga, siis on lihtne mõista neid, kes normitehnilist kapitaalremonti vajalikuks peavad. Kui aga asuda seisukohale, et põhiseadus pole üksnes juristide «oma», siis uue põhiseaduse tegemiseks praegu vajadust ei ole. Põhiseadus ei saa ega või asendada kodanikuõpetuse õpikut, see pole koht, kus detailideni kirjeldada Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu toimimist. Selline põhiseadus hakkaks kiiresti arengut pidurdama ja seda hakataks pidevalt muutma. Siis poleks see aga enam ühiskonna aluskokkulepe praeguses tähenduses.
Põhiseaduse ümbertegemise surve taga võib jätkuvalt märgata ka 1992. ja 2003. aasta juurtega pingeid. Fakt on see, et maailma riikides on erinevaid põhiseadusi, Eesti põhiseadus on selles võrdluses õnnestunud ja ajale hästi vastu pidanud. Põhiseaduse Assamblees tehtud valikud on osutunud õigeiks. Nii on Ivan Krastev, Fareed Zakaria ja paljud teised mõtlejad rõhutanud näiteks parlamentaarse valitsemiskorra olulisust vaba ühiskonna ülesehitamisel.
Põhiseaduse nõuded ei ole veel täidetud, me ei ole veel saavutanud sellist sotsiaalset turvalisust, laialdast ettevõtlikkust või ühiskonnaliikmete tegusust nagu põhiseadus ette näeb. Nõnda on põhiseadus ka majakana jätkuvalt oluline. Kui kedagi pahandab see, et põhiseadus on mõne otsuste tegemist takistanud, siis mõelgem järele: selles ehk oligi põhiseaduse väärtus.
28. juunil 1992. võeti rahvahääletusel vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, neljapäeval möödus sellest 20 aastat.