Mihkel Härm: kütuseaktsiis vajab reformi

, Maailma Energeetika­nõukogu Eesti rahvuskomitee peasekretär
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Härm
Mihkel Härm Foto: SCANPIX

Äsja avaldas Euroo­pa Komisjon soovitused Eestile aastateks 2012–2013, energeetikas puudutasid need eelkõige transpordisektori energiatõhusust. See on ka mõistetav, sest just transpordis kasutatakse Eestis 15 protsenti tarbitavast primaarenergiast (energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata – toim), mis on suuruselt teine energiatarbimise valdkond. Siia võiks lisada Maailma Energeetikanõukogu (WEC) värske uuringu, mille järgi kasvab 2050. aastaks nõudlus transpordikütuste järele 20–80 protsenti.



Ajakirjanduses palju räägitud mittetraditsiooniliste transpordikütuste, eelkõige elektri ja maagaasi kasutamise majanduslikust mõttekusest. Julgen väita, et suurem osa meedias viidatud kütuseliikide vahetamisest tulenevast majanduslikust efektiivsusest on tingitud riigi maksupoliitika ebaloogilisusest.

Mootorikütuste hind koosneb maailmaturuhinnast, müüja kulust ja kasumimarginaalist ning maksudest, viimastest on olulisemad aktsiis ja käibemaks. Aktsiisist rahastatakse teede korrashoidu ja uute taristuobjektide ehitust. Transpordikütusena kasutatavate maagaasi ja elektri puhul see komponent aga puudub, mistõttu on gaasi ja elektri kasutamine autokütusena ka ebaproportsionaalselt soodne. Kõike seda korralikult reguleerimata maksusüsteemi pärast.

Muidugi võib öelda, et probleemi ju pole, elektritranspordi osa on nullilähedane ning nii elektri kui maagaasi kasutamine on traditsioonilistest kütustest keskkonnasõbralikum. Tõsi, kuid mis saab Eesti teede kvaliteedist siis, kui oluline osa tarbijaid sõidab kütusega, mille hinnas ei ole aktsiisikomponenti?

Üks võimalik lahendus oleks transpordikütuste maksureform. Kütuseaktsiisi reformi lähtekoht peaks olema kõigi kütuste võrdne kohtlemine. Esiteks tuleb kõigile transpordis kasutavatele kütustele lisada ühtse põhimõtte alusel määratud keskkonnamõjul põhinev aktsiisikomponent (näiteks kütuse kasutamisel emiteeritud CO2 alusel – see ei arvestaks kütuse tootmisel emiteeritud gaase, sest neid on juba maksustatud tootmisel).

Teiseks tuleb kõigile kütustele määrata ühesugune energiakomponendi aktsiis, mis maksustab ühelaadselt kütuse energiasisaldust. Näiteks võiks olla kõigi kütuste 1 kWh olla aktsiisimaksustatud 1 sendiga, praegu on see näiteks bensiinil 4,73 senti ja vedelgaasil 1,05 senti kWh kohta.

Selline maksustamine annab eelise puhtamate kütuste ja efektiivsemate mootorite kasutajatele ning tagab maksude laekumise ka siis, kui liiklusesse on jäänud vaid väga puhtaid kütuseid kasutavad transpordivahendid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles