Tagasi
Madise tõi Vikerraadio saates «Uudis+» välja, et kuna valimisringkonnad on erineva suurusega ning neis on ka valimisaktiivsus erinev, ei hakataks Lukase pakutud korra rakendumisel inimesi erakondade üleriigilistes nimekirjades ümber tõstma lihtsalt põhimõttel, et kes sai rohkem hääli, tõuseb kõrgemale.
Tema sõnul tuleb valimisringkondade vahelise tasakaalu saavutamiseks kõik valimistulemused ringkonna lihtkvoodiga läbi korrutada ning sel moel tekkiv järjestus tekitab tõenäoliselt valijates segadust.
Madise väitel on reformi mõte vähendada erakondade tagatubade võimu ja võimalust kellelegi kindlustada riigikogu kohta. Ta ei olnud aga nõus reformi-idee oponentide kriitikaga, et praegused suletud üleriiklikud nimekirjad soosivad vähepopulaarsete tugevate ekspertide pääsu riigikokku ning uuendusega võib riigikokku pääsevate inimeste summaarne kvaliteet langeda.
«See argument võis olla tõene kümme aastat tagasi, tänaseks on meie parlamendi valimissüsteem nii stabiliseerunud, et on väljakujunenud kutselised poliitikud, kes ongi eksperdid poliitika-alal; kui tuuakse sisse oma ala eksperte, siis need pannakse kõrgele positsioonile ikka ringkonna nimekirjades,» rääkis Madise.
Tema väitel ei ole erakonna üleriigiline nimekiri tänapäeval enam oluline partei tagatoa võimu näitamise koht – põhiline on küsimus, kellele antakse ringkonna tasandil kõige rohkem raha ja kampaaniavõimalusi ehk kes saavad ringkonna esimeseks või teiseks numbriks.
Postimees kirjutas eile, et Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv siseopositsiooniline aseesimees Tõnis Lukas soovib muuta riigikogu valimistel avatuks erakondade üleriigilised nimekirjad, mis tähendaks, et väga väikese häälte arvuga kandidaadid tänu parteide järjestatud nimekirjadele parlamenti enam ei pääseks.
