Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Euroblogi

:

Sotsiaalteadlane: Eestit jälgitakse Soome lehtedes suure huviga

Igal soomlasel on suhe Eestisse nagu ka igal eestlasel suhe Soomega – pereliikmed käivad tööl, pered käivad Soomes puhkamas või šoppamas, kirjutab Tallinna Ülikooli (TLÜ) kommunikatsiooniteadlane Päivi Tirkkonen TLÜ Euroopa blogis.

Helsingi on vaid 80 km kaugusel. Aga kas see on kaugel või lähedal? Kas 80 km võib tunduda 8 cm või 80 000 kilomeetrina? Kipume arvama, et teame naabritest kõike – oskame nimetada, kes neist on kaval, kes aeglane, kes rumal, kes tuim. Meie arvamused võivad pärineda ühest või teisest kohtumisest, isiklikust kokkupuutest, silma jäänud artiklist või sõbra ümberjutustusest mõnest meediakajastusest. Nii kujunevadki arvamused, et soomlased kirjutavad eestlastest ainult halvasti või ainult hästi – see arvamus võib põhineda vaid mõnel üksikjuhtumil.

Lõplikku tõde teada ei ole võimalik, ning kas see tõde ongi üldse olemas? Tegelikule olukorrale lähedasema pildi võime saada näiteks siis, kui võtame ette mingis ajavahemikus Soomes ilmunud artiklid ning analüüsime need põhjalikult. Helsingis asuva Eesti suursaatkonna eestvõtmisel seda Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituut ka tegi. Analüüsisime 717 artiklit, mis ilmusid 2011. aastal suuremates päevalehtedes (välja jäid kollasemat sorti õhtulehed). Kõige enam kajastati Eesti teemasid otse loomulikult suurimas lehes Helsingin Sanomates, seejärel Turun Sanomates ja Kalevas.

Valdavalt räägiti majandusest, poliitikast ja kultuurist. Majanduse teemad said veel eraldi lahti võetud, eraldi vaadeldud investeeringuid ja eksporti. Eraldi teemadena joonistusid esile kuritegevus, turism, haridus, tervis ja sport.

Eesti on huvitav

Eestist räägitakse Soome lehtedes üsna palju. Eestis toimuvat jälgitakse suure huviga ja kajastatakse meedias sageli. Ja tehakse seda neutraalselt ja objektiivselt – kuigi sageli kiputakse arvama, et Soome on suur vend ja väiksema Eesti suhtes üleolev. Ajakirjanikud on Eestit kasutanud paljudel juhtudel näitena Soomele, kuidas asju oleks mõistlik korraldada - näiteks lihtne ja investeeringuid toetav maksusüsteem ja tehnoloogia kasutus (Helsingin Sanomat 12.12.11 «Viro haastaa Suomen talousmallin» «Eesti esitab väljakutse Soome majandusmudelile»; Kauppalehti 9.12.11 «Virossa on päästy tietotekniikan edistämisessä siihen, mistä Suomessa vasta unelmoidaan» «Eesti on jõudnud arvutitehnoloogia arendamisega sinna, millest Soomes alles unistatakse»)

Loomulikult räägitakse ka keerulistest teemadest nagu vaesus, töötus, samuti lastest, kelle vanemad on Soome tööle läinud. Või siis krimiteemad. Ajakirjandus peabki kajastama ühiskonna valupunkte, aga ka siin näeme, et valdavalt on Soome meedia käsitlenud neid tasakaalustatult – negatiivsetel teemadel on kirjutatud neutraalselt. Negatiivsest asjast kirjutamine ei tähenda automaatselt subjektiivset kallutatust. Iseküsimus on, millised artiklid inimestele meelde jäävad. Aga seda peaks uurima juba sootuks teises uuringus.

Väga lugupidavalt räägitakse Eesti kultuurist. Vaadeldava perioodi sisse jäid näiteks Kultuuripealinn 2011 sündmused ja raamatumess Helsingis, mida kajastati üsna rohkelt. Üks rohkelt kajastatust leidnud persoon oli president Toomas Hendrik Ilves, seda nii seoses presidendivalimistega kui ka tema raamatu «Omalla äänellä» ilmumise tõttu. Raamatut tutvustas Aamulehti 28. novembril järgmiselt: «Viron presidentin esseissä puhuu laajalti lukenut, sivistynyt kosmopoliitti, jolle ihmisoikeudet ja sananvapaus ovat perusarvoja.» («Eesti presidendi esseedes räägib suure lugemusega haritud kosmopoliit, kellele inimõigused ja sõnavabadus on põhiväärtusteks.»)

Eesti ja Soome on üksteisele väga lähedal, ja seda mitmes mõttes. Geograafiliselt, filosoofiliselt, ka majandusruumilt, ja iga aastaga üha enam. Esimene samm, uurimaks kuidas naabrite juures naabritest räägitakse, on nüüd tehtud. Selle pildi kõrvale tuleb uurida, kuidas siinpool lahte Soomest räägitakse. Tervikpilt võib tulla üsna põnev.

Päivi Tirkkonen on Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi lektor ning üks uuringu «Eesti ja eestlased Soome trükimeedias 2011» läbiviijatest. Uuringu eestikeelse kokkuvõtte ja soomekeelse ülevaatega saab tutvuda Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi kodulehel.
 


Selle artikli kommenteerimise jaoks logi sisse.
Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
JULGEOLEK ALGAB ENESEKINDLUSEST
    Viimased uudised
    Top lood
    Top kommentaarid
    48h populaarsemad teemad
    POSTIMEES.ee
    Elu24
    E24
    Sport
    TallinnCity
    Naine
    Tarbija24
    Välisuudised
    Arvamus
    Kultuur
    VIIMASED GALERIID
    Arhiiv
    Sünnipäev täna - 25. aprill

    Palju õnne!

    Jaak Sooäär

    42

    Jaak Sooäär

    kitarrist

    Aili Vint, 73

    maalikunstnik

    Peeter Urm, 65

    arst ja kirjanik

    Jaak Lõhmus, 59

    filmiekspert