Tartu Ülikooli politoloog Rein Toomla kommenteerib Postimehe arvamusportaalis, et Reformierakonna toetuse püsimine rahastamisskandaali kiuste näitab, et selle partei valijaskond on – nii nagu Keskerakonnalgi - ajapikku kinnistunud.
Rein Toomla: Meikar ei murdnud Reformi
/nginx/o/2017/09/13/7096731t1h20c0.jpg)
15. juuni 2012, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eks ta kerge üllatus oli – oleks arvanud, et paari-kolme protsendi võrra Reformierakonna toetus nn Meikari skandaali tõttu langeb.
Samas ei näita see, et Reformierakonna valijad ei hinda eetikat. Kui oleks juhtunud vastupidine – partei toetus kukkunud 7-8 protsenti –, siis oleks saanud öelda, et hindavad küll. Nüüd selgus pigem, et Reformierakonna toetajaskond on väga kindel.
Reformierakond ja Keskerakond on need kaks, kelle toetajaskond on olnud kümmekond aastat võrdlemisi stabiilne, tükk aega tagasi välja kujunenud. Ka Keskerakonna toetus ei ole ju skandaalide tõttu dramaatiliselt vähenenud.
Mitte ainult oravad
Võib-olla on Meikari skandaal mõjutanud erakondade toetust varjatult – suurendades üleüldist umbusku parteide suhtes. Kasvas ju ühe kuuga 30-lt 38 protsendile nende inimeste hulk, kes ei toeta ühtegi erakonda.
Just see kiire ja äkiline muutus – 8 protsendipunkti – iseloomustab valijaskonna kui terviku umbusku erakondade suhtes. Selliseid kuuldusi liikus ju küll ja küll ka teiste parteide suunal.
Teisalt ei ole 38 protsenti midagi hirmsat – tähendab see ju, et ülejäänud 62 protsenti läheks ikka valima ehk pole nagu väga vigagi. Parimatel päevadel on valimisosalus küündinud teatavasti nii 65-66 protsendi kanti.
Suurimad kaotajad
Küsitlustulemusi vaadates tekib pigem küsimus, miks on langenud enim sotsiaaldemokraatide toetus. Miks on hoopis nemad suurimad kaotajad? Opositsioonierakonnana ei ole nad ju millegi hulluga hakkama saanud ning ka rahastamisskandaal ei rapseldanud neid nii hullusti nagu Reformi- ja Keskerakonda. Seda on raske seletada ka üleüldise «ei oska öelda» vastajate arvu kasvuga.
Pigem võib öelda, et lainehari läks mööda. Samas ei ole ka 24-protsendine toetus neile midagi kohutavat. Kui vaatame pikaajaliselt – 2 aastat tagasi –, siis olid nad ühe küsitluse järgi suisa 5 protsendi künnise peal. Seega lühiajaline teine laine sai läbi, pikaajaline veel kestab.