Õpilasliit: inglise keel jäägu koolis esikohale

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liina Hirv
Liina Hirv Foto: opilasliit.ee

Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Liina Hirv leiab, et vene või mõnda muud keelt ei peaks tõstma inglise keele asemele koolis esimesena õpetatavaks keeleks, nagu Hanneli Rudi sel nädalal Postimehe arvamusloos välja pakkus.

Kahtlemata on vajalik osata tänasel päeval mitut keelt. Mida rohkem, seda uhkem.

Kuid arvestades, et sugugi mitte igal õpilasel ei ole andi õppida mitut keelt võrdselt heal tasemel, peame lähtuma sellest, mis on reaalselt elus hakkama saamiseks prioriteetsem, arvestades praeguseid suundumusi. Esmanõue on kõikjal siiski inglise keel.

Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu tõigale, mida Hanneli Rudigi välja tõi: noored räägivad inglise keelt vabalt ja vigaselt. Jah, noored puutuvad keelega rohkelt kokku, kuid põhjaliku õppeta ei saada keelt korrektselt selgeks.

Julgeks kahelda, kas saksa, vene või prantsuse A-keeleks seadmine muudaks meie rahva keeleoskuse drastiliselt mitmekesisemaks. A-keele muutmine oleks tehniline ja näiline olukorra parandamine. Kuivõrd see teiste võõrkeelte kvaliteetset oskust tõstaks, jääb küsitavaks.

Kas probleemi kese on ikka keelte õppimise järjestuses või leiame teemasse süüvides selle sootuks mujalt? Ei saa üle ega ümber asjaolust, et üle tuleks vaadata keeleõppe metoodika ja ainekava ning võimaldada enam praktikat.

Vaevalt Eesti ainsana taolise küsimärgi ees seisab. Euroopas ja kogu maailmas on piisavalt väikeriike, kus keelepoliitika ja keeleõpe on tähtsad küsimused. Peaksime vaatama lahtiste silmadega ringi – ehk leidub mõni hea praktika või näide, kuidas on talitletud ning mis tulemuseks on.

Ajakirjanik Hanneli Rudi kirjutas esmaspäevases Postimehes, et eesti koolis võiks esimeseks võõrkeeleks olla kas vene, saksa või prantsuse keel, sest nende omandamine on meie laste jaoks inglise keele õppimisest raskem.

Inglise keel võiks tulla tema nägemuses alles teise võõrkeelena näiteks kuuendas klassis, kusjuures ka sel juhul saaksid lapsed inglise keele selgeks, sest see keel ümbritseb neid kõikjal ning interneti ja meediamaailm ainult võimendavad selle mõju.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles