Oleks president Ilves käitunud nagu enamik poliitikuid, olgu Eestis või piiri taga, kutsunuks ta appi suhtekorraldus- ehk PR-firma, enne kui ookeanitagusele nobelistile verbaalse paremsirge virutas.
Priit Pullerits: meie ajusid loputatakse!
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
9. juuni 2012, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga Ilves ei kutsunud kommunikatsioonieksperte, et lasta noil kriisinõupidamise käigus töötada välja Kadrioru ametlik seisukoht, mida arvata New York Timesi kolumnisti ja Nobeli majanduspreemia laureaadi ühekülgse Eestit halvustava avalduse peale.
Ja hästi tegi, et ei kutsunud. Mitte ainult seepärast, et lõpuks ometi sai Ilvest taas kuulda inimlikus esituses. Veelgi rohkem seepärast, et suhtekorraldusfirmad on saanud rahvale mõeldud sõnumite kujundamisel niigi ülemäära suure võimu.
Enamgi veel: suhtekorraldusfirmad on tõusnud niivõrd ausse, et ilma nendega konsulteerimata, ilma neid appi kutsumata ei oska paljud poliitikud ega ärimehed ei istuda ega astuda. Nende kaasamine on saanud sedavõrd endastmõistetavaks, et Reformierakonna rahaskandaali paisudes, kui keerisesse olid tõmmatud ka peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi, soovitas politoloog Rein Toomla palgata parteil mõni suhtekorraldusfirma ja küsida nendelt nõu. Samasugused soovitused, küllap mäletate, kõlasid ka mullu kevadel, kui Eesti Suusaliit tõmbles Andrus Veerpalu dopinguloo lahvatades nagu kuivale tõmmatud kala.
Suhtekorraldaja ilmumine areenile – või kulisside taha, mis on veel hullem – peaks iga mõtleva inimese ettevaatlikuks muutma. Ääretult skeptiliseks. Panema kahtlema kõiges, mida ta seejärel kuuleb. Sest ilmselt tema ajusid komposteeritakse.
Tean, et nüüd tõuseb Eestis suurt mõjuvõimu omav PR-kogukond tagajalgele. Ärge erutuge! Ma ei mõista hukka seda, mida ülikoolis PR-tudengile õpetatakse. Siin on näide ühe õppejõu avalikult slaidilt: «Avalikkussuhete korraldamise printsiibid: tõde, ausus ja kõigi faktide teatavakstegemine.» Nõus! Ülikoolis peabki idealistlikult õpetama.
Samuti ei ole põhjust maha tampida suhtekorraldusfirmasid, kes näevad vaeva, et sõnumite oskusliku koostamise ja edastamise kaudu raskeid olukordi siluda ning enda palganuid kimbatusest päästa. Selle eest ju neile makstaksegi. Liiati tehakse maailmas raha eest palju hullemaid asju.
Häda sünnib siis, kui inimesed, kellele PR-tegelaste viimistletud sõnumid on mõeldud, need kriitikameeleta alla neelavad. Mõelge ise, ja mõelge kainelt: miks on vaja kedagi poliitiku, ärimehe või kelle tahes eest rääkima, kui ta on aus ja avameelne?
Ja miks Silver Meikar PR-firmat ei palganud? President Ilves tõestas, et pole vahedamat relva kui vahetu siirus.