Demokraatiat ei tohi tuua ohvriks majanduskriisile
Juhtkiri: aeg kaitsta vabadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Demokraatlik riigikorraldus, vabadus ja ausus igal tasandil on lõppkokkuvõttes need väärtused, mis annavad võimaluse ka majanduslikuks heaoluks. Küsimuse all on, kas Eesti jääb majanduskriisist hoolimata läänemaiseks parlamentaarseks demokraatiaks või vajutakse otsustamise otseteedele püüeldes ja omakasu taga ajades vabadust kammitsevatesse mülgastesse. Majanduskriis loob populismiohu ja populism väänab demokraatia klaari palge vabaduse üle irvitavaks maskiks, mille taha omakasupüüdlik ennast varjab. Populism on üles ehitatud valele, tühjadele lubadustele, oma tegelike kavatsuste varjamisele.
Näiteks savisaarlikud «rahvaküsitlused» Tallinnas on demokraatia naeruvääristamise tõstnud täiesti pöörasele tasemele. Et juba ette tehtud otsuste varjamiseks kasutatakse demokraatlikuna näida püüdvaid kulisse, on läbinisti vale. Kuigi me ei saa ka kuidagi heaks kiita valimiskorra muutmist otse kohalike valimiste eelõhtul, teevad lihtsameelsetele etendatavad pettemanöövrid asja veelgi ebameeldivamaks ja ohtlikumaks. Tekib ju küsimus: mida järgmiseks oodata on? Loodetavasti leidub Eesti esipopulisti mees- ja naiskonnas siiski sotsiaalselt tundliku närviga ja Eestile mõtlevaid inimesi, kes ütlevad lähitulevikus valskusele selgelt «ei».
Eesti peab kindlaks jääma demokraatlikele väärtustele. Usaldust demokraatia vastu tuleb kasvatada, mitte kahandada. Majanduskriisi kiuste ja ka sellest ülesaamiseks.
«Eesti ees seisvad ohud ei ole ainult majanduslikud. Vajadus teha karme ja kiireid otsuseid ei vabasta kedagi vastutusest säilitada Eesti demokraatlikku parlamentaarset riigikorda,» ütles president Toomas Hendrik Ilves eile Jõhvi kontserdimajas peetud vabariigi aastapäeva kõnes.
President ütles, et valitsusele ei tohi saada kombeks kasutada otsuste läbisurumiseks usaldushääletust. Riigieelarvet kärpida oli hädavajalik, ent usaldushääletusega seotuna võeti kärpeotsused eelmisel nädalal vastu ühe lugemisega ning opositsioon ei saanud seejuures demokraatiale tavapärasel viisil oma ettepanekuid teha. Ehkki säärast «hädamenetlust» on kasutatud mujalgi Euroopas, on tegu ikkagi millegi erakordsega, mida harjumuseks muuta oleks vale. President sõnas: «Kuid täna ja Eestis on täiesti möödapääsmatu, et edasised arutelud riigieelarve ja sellega kaasnevate seadusemuudatuste teemal toimuksid ainult koos kõigi parlamendis esindatud jõududega.»
Kärbete vastuvõtmine ühe lugemisega ja veel enam valimiskorra muutmine täiesti suvalise seadusega on just sellised otsustamise otseteed, mida demokraatias tuleb vältida.