Kuidas kommenteerite president Toomas Hendrik Ilvese kõnet?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves
President Toomas Hendrik Ilves Foto: Elmo Riig / Sakala
Siiri Oviir,

europarlamendi liige


Debatt oleks pidanud riigieelarve kärpimisel kindlasti olema, sest eelarvekärbe oli suur ja puudutas väga paljusid valdkondi. Ja kui siis opositsioon püüdis küsimusi esitada, tsiteeris meedia seda kui tsirkust. Mina vaatan Eestis toimuvale kaugelt ja olen edasi nõus hommikul kell neli tõusma ning minema kell viis lennukile (ma muuseas armastan hommikuti kaua magada), sest Eesti poliitikas ei ole näha paranemise märke, vaid asi läheb hullemaks. Arusaam, et kui mina olen võimul, siis mina teen, mis mina tahan, ei ole demokraatia. Demokraatia Euroopa mõistes on hoopis midagi muud. On koostöö ja arutamine. Selge see, et viimane sõna jääb enamusele, kuid tänast seisu on kurb vaadata.




Tiit Vähi,

suurärimees

Presidendi kõnes oli suur rõhuasetus majandusteemadel, sest teema on ülemaailmse kriisi tõttu aktuaalne. Ma rõhutaks hoopis kõne koostööd puudutanud osa. Kui kõikidel on probleemid ja kõik on kriisis, otsivad kõik koostööd. Koostööd otsivad Ameerika ja Hiina, koostööd otsivad EL ja Venemaa. Arvan, et just presidendi kõne Eestis koostööle ja solidaarsusele kutsuv osa oli minu arvates väga tähelepanuväärne.




Philippe Jourdan,

Eesti katoliku kiriku piiskop

President rääkis sellest, mille pärast paljud muretsevad. Kriisil on väga tõsised eetilised põhjused. Arvan, et president avas meie silmi, et igaüks suudaks näha kaugemale. Arvan, et oleme kõik nõus, et kõik ei piirdu majandusega, ja arvan, et president mõistis seda. Põhjusteks on olnud aastakümnetepikkune eetilisuse puudus ja väga suur materialistlik surve, mis on tulnud Ida-Euroopasse paljuski Lääne-Euroopast pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Me ei tohi neid unustada.




Alar Karis,

Tartu Ülikooli rektor

On kindlasti kohti, kus raskel ajal tuleb panustada rohkem kui seni, et kriisist välja tulla. Mis kohad need on, ei pea otsustama üks inimene, vaid suurem hulk inimesi üheskoos. Neid kohti kindlasti on, kuhu võiks enam panustada. President mainis, et ettevõtted peaksid enam panustama teadus- ja arendustegevusse, mis aitaks tõenäoliselt meid kriisist palju rutem välja. Ülikoolid on ka aastaid tagasi öelnud, et nii tuleks teha.




Signe Kivi,

Eesti Kunstiakadeemia rektor

Hoolimata kõikidest tagasilöökidest ja viimaste päevade uskumatutest poliitilistest uudistest olen ma paadunud optimist ja arvan, et otsustajatel peab hakkama mingil hetkel häbi. Eks kõik teised peavad siis seda märkamist ja mõistmist lihtsalt rohkem välja näitama, et usaldus demokraatliku riigikorra vastu edasi kestaks.



Ma näen märke usalduse taastamisest ja üllatuslikult tegeleb ka meedia viimasel ajal palju rohkem heade uudiste edastamisega. Mulle tundub, et see ongi see, mis hakkab kõva kivi uuristama ja murendama, et eesti rahva usaldus demokraatliku riigi vastu taastuks.




Olav Ehala,

helilooja

Aitamist peaks eelkõige alustama oma lähedastest, kui nad seda vajavad. Meie abikaasaga aitasime oma tütart, kellel hakkas laenuga korteri maksmine üle jõu käima. Laenu nad likvideerisid ja minu teatava abiga ehitas väimees meie maja külge nendele ka elamise. Nii et tütar oma perega on ringiga meie juures tagasi. See on kõige otsesem ja lähedasem asi, mida meie pere on teinud, et kedagi mustast august välja aidata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles