Indial on ambitsiooni ja potentsiaali tõusta maailmamajanduse juhtriikide sekka. Koostöö Indiaga aitaks lahendada meie majandusarengu väljakutseid. Arengufondi Eesti-India seire juht Siim Sikkut näitab kätte riigi parimad koostöökohad ja -viisid.
Siim Sikkut: Eesti võimalused India tulevikus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasia esiletõus on maailmas hoogu kogumas ning viimaks on tekkinud ka Eestis arutelu selle mõju üle. Nii toimus eelmisel nädalal esimene Aasia foorum, kus vaeti Eesti riigi ja ettevõtete strateegilisi valikuid neile turgudele minekul. Sel nädalal võeti riigikogu täissaalis riiklikult tähtsa küsimusena ette väliskomisjoni Aasia-raport, millest tehakse rida ettepanekuid Eesti lähendamiseks Aasiale.
Eestis on ettevõtted, ülikoolid ja riik Aasiat alles avastamas, seni on äri ja suhteid sealsete maadega olnud kesiselt. Vähesel määral on kontakti ja püüdlemist olnud ainult seniste suurtegijate nagu Jaapan, Singapur ja ka Hiina.
Tärkav Aasia ehk mahajäänumad, kuid seda kiiremini kasvavad ja mõneti suuremaidki võimalusi pakkuvad muud riigid on jäänud tagaplaanile. Mõneti on see Eesti väikse jõu (seal hulgas rahalise) tõttu paratamatu. Ent tulevikku kujundavad üha rohkem just «järgmised» riigid Lõuna- ja Kagu-Aasiast. Nende poole tasub Eestil suhteid ja sildu rajama hakata, praegu tuleb alustada kogu Aasia suunal ju suhteliselt nullist. India peaks oma majandusliku potentsiaali tõttu olema eriti huvitav.
Rohkelt turuvõimalusi
India on jõudu kogumas ja jõukust kasvatamas hooga, millele on raske vastu saada isegi Hiinal. 2007. aastal sai Indiast triljoni dollari majandus, mis on praegu ostujõupariteedi alusel maailmas suuruselt neljas (nominaalnäitajates küll alles 11. kohal). Samas on üleilmse majandus- ja rahanduskriisi mõjul India SKT reaalkasv «langenud» kümnelt protsendilt kuuele. Nii kostab hetkel murehääli: taristud on pudelikaelaks, bürokraatia ja korruptsioon vajavad ohjamist jne.
Ent isegi neid takistusi arvestades on India majandusel jõudu jätkata lähiaastail muu maailmaga võrreldes väga kiiret, seitsme-kaheksa-protsendilist kasvu. Selle najal kahekordistub India elatustase 2017. aastaks 2007. aasta tasemega võrreldes ja üha vähem saab rääkida Indiast kui ainult vaesest või mahajäänud maast.
Nii saab juba järgmise aasta-paari jooksul Indiast maailma kolmas majandus ja turg. 2020. aastaks neljakordistub BCG prognoosi järgi seal eraisikute tarbimise maht, jõudes 3,6 triljoni USA dollari tasemele. See teeb Indiast ühe ahvatlevama turu kogu maailmas, mis tõmbab juba praegu rohkelt välisinvestoreid.
Kiiret turukasvu põhjustab eelkõige ettenähtav keskklassi esiletõus. McKinsey hinnangul võivad 2030. aastaks selles sissetulekute rühmas olla pooled India leibkonnad (praegu umbes 15 protsenti). See vallandabki tarbimisturu kasvu, sest kõrgemate sissetulekutega hakkavad inimesed rohkem ja teisiti tarbima, eriti need, kellel esimest korda tekib võimalusi peale esmavajaliku endale ka muud lubada.
Seepärast leiab lähikümnendil parimaid ärivõimalusi lõppkliendile mõeldud ja mitte esmavajalike toodete-teenuste alal: transpordi- ja sideteenustes (seal hulgas mobiilitooted), meelelahutus, isiklik hooldus, tervishoid, haridus. Muu hulgas hakkavad indialased rohkem välismaale reisima: kui praegu teeb seda vaid 15 miljonit, siis 2020. aastal võib välja reisida 50 miljonit indialast. Praegu on enamjaolt tegu ärireisidega, kuid puhkusereiside osa kasvab kiiremini ja eriti Euroopa suunal.
Vaatamata keskklassi kiirele tõusule elab palju inimesi muidugi jätkuvalt vaesuses. Ligi pool elanikest peab täna toime tulema vähemaga kui dollar päevas, eriti maapiirkondades. Neid nn sissetulekute püramiidi põhja tarbijaid kipuvad (välismaised) ettevõtted sageli unustama, kuid nad moodustavad siiski veerandi kogu India turust. Neile turunduse, uute toodete ja ärimudelite suunamine võib anda ka olulist tulevikukasu. Sageli on praeguse vaesema tarbija puhul tegemist tulevase keskklassi liikmega, kelle lojaalsust on kasulik varakult võita.
Eestist vaadates tasub kindlasti tähele panna Indias toimuvat internetirevolutsiooni. 2020. aastaks peaks India kujunema kasutajate arvult maailma suuruselt teiseks online-turuks, edestades isegi USAd. Kui praegu on India elanikest ainult kümme protsenti ehk 120 miljonit internetikasutajad, siis juba kolme aasta pärast 350–450 miljonit – seda mobiilse interneti leviku najal.
Lisaks aitab valitsus oluliselt kaasa oma algatustega, viies lairibainterneti iga külani ning arendades riikliku plaaniga e-riiki ehk avalike teenuste elektroonilist osutamist. Tulemusena on hoogustumas digitaalsete teenuste ja e-kaubanduse turg, mis kasvab ligi 50 protsenti aastas.
Indias on jätkuvalt suur nõudlus ka investeerimiskaupade järele. Seda põhjustab valitsuse plaan erainvestoreid kaasates paigutada 2017. aastani taristusse triljon dollarit (ligikaudu praegune SKT). Sellest arendatakse elektritootmist ja -jaotust, maanteid ja raudteid, lennujaamu ja meresadamaid, soodsaid eluasemeid. Vastavalt tekib turgu ehitusmaterjalide, tööstusseadmete ja muu sellise tarnijatele.
Ühe alana pakub väga häid võimalusi keskkonnasektor. Indial on lahendada suuri energia- ja ressursikasutuse ning tarnekindluse muresid, et suuta majandust kasvatada, eriti kiire linnastumise oludes. Selleks on valitsusel taas rohkelt plaane, mis avavad turgu ressursisäästlikele lahendustele, alternatiivenergia tootmise või veepuhastusseadmetele. 2020. aastaks on India maailma kolmas keskkonnatehnoloogiaturg.
Kasvav ekspordijõud
India majandusliku edu taga on 1991. aastal alanud olulised majandusreformid, eelkõige liberaliseerimine. Agraarmajandusest sai vabamates oludes ja rohke sobiliku tööjõu kättesaadavuse tõttu teenuste riik. Ligi 55 protsenti SKTst ja üle kolmandiku ekspordituludest annavadki praegu teenused. Põllumajandus on oma 17-protsendilise osaga siiski endiselt oluline, sest 60 protsenti inimestest teenib sissetuleku sealt.
Töötleva tööstuse tähtsus on Indias püsinud tagasihoidlikuna, SKTst umbes 15–18 protsendi tasemel. Samas võttis India valitsus 2011. aastal esmakordselt vastu riikliku tööstuse arendamise poliitika. Selle sihiks on tõsta sektori osa veerandini kogu majandusest ning luua seejuures sada miljonit uut töökohta.
Tööstuse tugev (järele)arendamine peaks muu hulgas viima ekspordi kiire kasvuni. Seni on India tuginenud olulises osas oma siseturule ja -nõudlusele, väliskaubanduse suhe SKTsse on püsinud 40 protsendi juures. See aitas isegi globaalse kriisi tippajal hoida majanduskasvu, teisalt piirab see edasist arengut. Nii on India valitsus seadnud sihiks, et 2014. aastaks peab riigi eksport kahekordistuma.
Seepärast on India jaoks oluline tõsta oma ettevõtete ekspordisuutlikkust ning samas leida ja avada, näiteks vabakaubanduslepingutega, maailmast piisavalt turge. Seni on India kaubad ja teenused läinud valdavalt arenenud riikidesse, suurim kaubanduspartner on olnud Euroopa Liit, kuid see on muutumas tärkavate turgude kasuks. Siiski otsivad India ettevõtted vanas maailmaski uusi nišše, näiteks Euroopas jõukamate ja jätkuvalt kasvavate Põhjala ja Vene turgude suunas liikudes.
Juba praegu on iga kuues inimene maailmas indialane. Rahvastik on endiselt kiiresti kasvamas ja Indiast saab 2025. aastaks maailma suurima rahvaarvuga riik. Majanduse jaoks on aga tähtsam elanikkonna demograafiline profiil ja see annabki Indiale suure arengulootuse. Nimelt on kaks kolmandikku inimestest tööeas, mistõttu on Indial kasutada maailma suurim tööjõuvaramu.
Inimesed kasvumootorina
Kogu järgmise kümnendi jooksul (või kauemgi) tuleb Indias igal aastal tööturule üle kümne miljoni uue inimese. See lubab Indial nautida nn demograafilist dividendi – tööjõu koondpanus majanduskasvu suureneb, samas kui uute inimeste lisandumine piirab palgatõusu. Just sel moel võttis India maailma teenuste äris võimust, saades peamiseks IT- ja muude sektorite allhanketöö tegijaks ning seda üha keerukamates ärifunktsioonides.
Dividendi realiseerimiseks peab Indias tekkima piisavalt uusi töökohti ning inimestel peab olema piisavalt oskusi ja teadmisi. Kirjaoskus on küll pidevalt kasvanud, seda nii meeste kui seni mahajäänud naiste seas, lisaks on lastele tagatud tasuta põhikool. Valitsus laiendab kutse- ja kõrgharidusasutuste võrgustikku, panustab raha ja parandab regulatsioone õppekvaliteedi nimel.
Siiski pole kutse- ja kõrgharidussüsteemis kohti ja kvaliteeti piisavalt. Indias on omajagu maailmaklassist koole, neist tuntumad näiteks India tehnoloogia- (IIT) või juhtimisinstituudid (IIM). India noorte arvukust arvestades jääb tippkoolidest aga väheks, et kõigile võimekatele ja tahtjatele hea haridus tagada. Osaliselt seepärast ja teisalt välismaise kogemuse väärtustamise tõttu on tõusuteel indialaste tahe mujal riikides kõrgharidust omandada. Üha rohkem otsitakse seniste sihtkohtade USA, Suurbritannia ja Austraalia kõrval muid riike, kus on hea tehnoloogia-, juhtumis- või meditsiinialade tase. Kui praegu õpib maailmas kokku 200 000 indialast, siis peagi võib juba ainuüksi ühes aastas võtta 300 000 india tudengit ette koolitee väljaspool koduriiki.
Nii võib India aidata täita teiste riikide jaoks «tühimikku», mis nende tööturul on demograafia tõttu tekkimas. Indiast võivad nad leida uusi talente ja töökäsi. Samas ei saa sellele tingimata lootma jääda, sest ka India pakub üha rohkem põhjusi kodumaale naasmiseks. Sel juhul on muu maailma jaoks peamine võimalus Indiat tootmis-, teenindus- või arendusbaasina ja partnerina hõlmata, et siiski sealsest tööjõust kasu saada.
Ärkav tehnoloogialiider
Andekaid indialasi tagasi kodumaale ja ettevõtteid Indiasse tegutsema toob India tähtsuse tõus maailma tehnoloogia- ning teadus- ja arendustegevuse (T&A) vallas. Siiani on küll riiki nimetatud «uinuvaks hiiglaseks», sest T&A kulu on püsinud kõigest 0,7–0,9 protsenti SKTst. Lisaks on põhipanus olnud valitsussektori kanda, kuigi erasektori osa on olnud tõusuteel. Maailma juhtivad uurimisinstituudid, eriti hargmaised ettevõtted, on rajanud Indiasse arvukalt arenduskeskusi, mida on kokku üle 800. Enamik neist tegutseb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, biotehnoloogia ja autotööstuse alal.
Indiasse on neid toonud tahe saada osa kohalikust tööjõuvaramust. Finpro andmetel võivad 2015. aastaks 30 protsenti maailma inseneridest olla pärit Indiast, seda vaatamata kõrghariduse kättesaadavuse probleemidele. Selle najal on T&A Indias tegemine väga kulutõhus. Näiteks on eluteaduste uuringute läbi viimine Indias praegu 60 protsenti odavam kui USAs või Euroopas, eriti kuna kvaliteet muutub seal oskuste ja hariduse edenedes üha paremaks.
Selliste keskuste ja valitsuse rahastamise najal on tugevalt paranenud T&A väljundnäitajad. Seda on toetanud asjaolud, et enamik rahastamisest on suunatud just rakendusliku T&A tarbeks. 2010. aastal avaldasid India autorid 3,4 protsenti maailma publikatsioonidest, mida on kolm korda rohkem kui kümne aasta eest. Paranenud on ka nende artiklite kvaliteet, mõõdetuna tsiteeritavuses, kuigi selles jääb India endiselt veel maha.
Indias on suur tahe oma talendivaramut ja senist edu paremini kasutada, ületades selleks T&A muud mahajäämust. India president on kuulutanud välja «innovatsioonidekaadi».
Lähikümnendil peaks India saama üheks (kui mitte peamiseks) rahvusvaheliseks eesliini tehnoloogiat ja lahendusi loovaks keskuseks maailmas. Sihi realiseerumiseks plaanib valitsus tõsta T&A kulutusi 2017. aastaks kahe protsendini SKTst. Lisaks on rakendamisel ulatuslik riiklik innovatsiooni programm, millega luuakse üle riigi 20 innovatsiooniklastrit ning suurendatakse märgatavalt rahvusvahelist tehnoloogia- ja teaduskoostööd.
Lisanduv raha peaks minema nii praeguste India T&A tugevusalade taseme tõstmiseks kui ka uutele liikumiseks näiteks energia- ja nanotehnoloogias. Seni on tugeva riikliku rahastamise tulemusena jõudnud maailma eesliinile India kaitse-, kosmose- ja tuumatööstus ning uurimisprogrammid.
Publikatsioonide vallas on riik olnud tähelepanuväärne füüsikaliste ja eluteaduste valdkonnas. Patentimise ja reaalse innovatsiooni alal on suurimad saavutused Indial jällegi ette näidata info- ja kommunikatsioontehnoloogia ning biotehnoloogia vallas.
Neis on kujunenud välja ka märkimisväärsed majandusharud, mis on arenenud lihtsast IT-tugiteenuste või ravimite kopeerimise tööst oma tarkvara- ja ravimiarenduse ning kliiniliste uuringute põhiseks. Näiteks infotehnoloogia sektorist tuleb nii praegu 7,5 protsenti India SKTst ja veerand kogu ekspordist.
Kasvava innovatsioonivõime, samuti koduturult kogutava kapitali ja tugevuse arvelt on pead tõstmas ka India ettevõtetes välisinvesteeringute tegemine. India suurfirmad on juba mõnda aega agaralt brände ja tehnoloogiat üles ostnud, näiteks Tata Group on saanud Jaguar Land Roveri ja Tetley teefirma omanikuks.
Lähikümnendil on neile lisandumas India keskmise suurusega firmad, mis otsivad ligipääsu turgudele ja tehnoloogiat, seda üha rohkem ka Ida- ja Põhja-Euroopast. PwC prognoosib, et 2020. aastaks võib Indiast saada peamine maailmas liikuva väliskapitali päritoluriik.
Eksport 38 miljonit eurot, import 31 miljonit eurot, mõnisada tuhat eurot välisinvesteeringuid, paarkümmend India tudengit ja järeldoktorit, mõned ühised teadusprojektid – see on lühidalt praegune äri ja majanduskoostöö tase Eesti ja India vahel. Samas ei pea praegune olukord näitama võimaluste lage, vaid pigem algust. India tulevikutrende vaadates võiks Eesti ja India koostööl vaatamata suuruse vahele ja omavahelisele kaugusele jumet olla – Indial on pakkuda, mida Eesti vajab ja vastupidi.
Eesti võimalused
Kummagi riigi tugevad küljed saavad lahendada teise väljakutseid või pakkuda tugevuste sünergiat. Eesti peab tulema toime majanduse restruktureerimise ja kahaneva tööjõuga. Selles saavad abiks olla suure talendi- ja tööjõuvaramuga partnerid, mis pakuvad ka uusi turge ja investeeringuid ning koostööd innovatsioonis – nagu India. See riik omalt poolt vajab samuti uusi turge, tehnoloogia- ja teaduspartnereid, haridust oma inimestele, häid importlahendusi.
Eesti saab India ettevõtetele olla hea värav Euroopasse. India ise pakub palju ärivõimalusi väga erinevatel aladel tegutsevatele Eesti ettevõtjatele, eriti info-, bio- ja keskkonnatehnoloogia alal.
Samas tuleb senist kontaktide vähesust arvestades alustada palju kaugemalt ja laiemalt. Eesti ja India vahel peab haridus- ja teaduskoostöö tihendamine olema esmatähtsal kohal. See toob nii otsest teadmiste vahetuse kasu kui viib pikemas plaanis ühiste äriliste ettevõtmisteni. Samuti on oluline äri ja koostöö võimaldaja vastastikuse turismi ja reisiühenduste arendamine.
Kõigist neist võimalustest on pikemalt juttu värskes Eesti-India seireprojekti lõppraportis. Seal on ka rohkelt ettepanekuid, kuidas võimalusi reaalsuseks muuta ehk Eesti-India vahel äri ja koostööd algatada. Need soovitused pole suunatud ainult Eesti poolele. Kogu seireprojektis on tihedalt partneriks olnud ka India, seda Soomes asuva India suursaatkonna vahendusel. Nii on Indiast Eesti vastu reaalne huvi ja koostöövalmidus.
Madalalt seniste suhete baasilt alustades on mõlemal valitsusel teha teerajaja töö, et strateegiliselt olulise partneri vastu tekiks n-ö alt-üles huvi ettevõtete ja ülikoolide seas. Seejärel saab riik teha palju, et kauge partneriga suhete loomise barjääre vähendada näiteks ühisvisiitidega, turu ja koostöö järeleproovimise stiimulitega jne. Kusjuures see ei kehti ainult India puhul, vaid kogu Aasia ja üldse uute kaugete maade jaoks.
Eestil on suurepärane võimalus suhted Indiaga hoogsalt käima lükata, sest valitsus on otsustanud avada New Delhis esmakordselt suursaatkonna. Kui see saatkond panna tööle kahepoolse koostöö võrgustike keskpunktina, saab Eesti India tulevikutrendidest ja koostöötahtest kasu lõigata. Tulevikkuvaatav koostöö rajamine võib küll võtta paratamatult aega ja raha. Ent ainult siis saab reaalseks võimalus, et India areng ei jää Eesti ettevõtjatele ja ülikoolidele ainult kaugelt imetleda.
Artikkel põhineb Eesti Arengufondi seireraportil «Eesti-India majanduskoostöö tulevik».