Anvar Samost: eksitav pilt Eestist

Anvar Samost
, Postimehe vastutav peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anvar Samost
Anvar Samost Foto: SCANPIX

Eile hommikul mõtlesin, et peaks kirjutama kommentaari, osutamaks loogikavigadele Jaanus Rahumäe väites, et valitsuse liikmed suhtlevad omavahel kaitsepolitsei pealtkuulamist peljates paberilehtedele märksõnu kirjutades ja neid lehekesi hiljem põletades. Otsustasin siiski, et ei hakka ilmselgelt jabural teemal vaidlema.


Paraku läks mööda mõni tund ja peaminister Andrus Ansip ütles Postimehe ajakirjaniku küsimustele vastates, et kahjuks on olukord selline, et «ettevõtete juhid, ammugi mitte erakonna peasekretärid ei eelda, et nende telefonikõnesid ei kuulata pealt». Iga lugeja võib ise järeldada, et laialdase pealtkuulamisega ei tegele peaministri hinnangul mitte välisriikide luure, vaid Eestis korruptsioonitõrje eest vastutav kaitsepolitseiamet.
«Ansip ei pea siis ebausutavaks väidet, et [Reformierakonna endine peasekretär Kristen] Michal on kokku leppinud varjatud annetuse tegemises, vaid väidet, et ta tegi seda telefoni teel,» järeldas kolleeg Rain Kooli.

Mida peaks üks tavaline Eesti inimene sellest arvama? Arvestame, et vaevu kuu varem on peaminister riigikogu ees kinnitanud, et usaldab kaitsepolitseid. Sama erakonda kuuluvat justiitsministrit ootab ülekuulamine seoses kahe aasta eest väidetavalt aset leidnud pimeda annetuse vastuvõtmisega. Miks peaksid valitsuse liikmed või erakondade peasekretärid, avaliku võimu teostajad, kartma omavahelises suhtluses kaitsepolitsei pealtkuulamist?

See ei ole Eesti, mida enamik meist tunneb. Kas oleme eksinud või on meid ninapidi veetud? Mina usun, et asi pole nii hull, kui esmapilgul paistab.

Jaanus Rahumägi on oskuslikult kirjeldanud kaitsepolitsei tegevust, öeldes: «Keegi meist ei tea, mis mahtudes inimesi pealt kuulatakse.» Igaüks saab seda lauset oma kogemusi, hirme ja kujutlusvõimet kasutades ise tõlgendada.

Õnneks on inimesi, kes neid mahte siiski üsna täpselt teavad. Ka väljaspool kriminaalmenetlust, teabehanke tarvis annab pealtkuulamisloa kohtunik. Aga ka sellest Tallinna halduskohtu kohtunikust parem ülevaade on ühel ametiisikul, kes kinnitab igal aastal riigi teabehanke eelistuskava. See ametiisik on peaminister. Kui peaminister tahab, et tema kirjeldatud pealtkuulamist piirataks, siis on see tema võimuses.

Tundub, et Silver Meikari ülestunnistusest alanud kriisi langenud Reformierakonna esimees tahab ükskõik mis hinnaga teemat vahetada. Või on ta lihtsalt suure pinge all ja korraks minetanud tavapärase kaalutletud kõneviisi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles