Tuleb nõustuda kaitseminister Jaak Aaviksooga ning pidada igati sümpaatseks üllatuseks tema Briti kolleegi ideed luua NATO sees 3000-pealine üksus, mille ülesandeks on vajadusel alliansi liikmete territooriumi kaitsmine. NATO Ida-Euroopa kaitseplaanid või nende puudumine on teema, mis kütab kirgi alates augustisõjast. Väidetavalt on vahepeal selles suunas ka samme astutud, kuid julgeolekuküsimusi katva salastatusloori tõttu ei tea tavakodanikud ikkagi, mis seis nendega on.
Sümpaatne üllatus brittidelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ebamäärases seisus on ka NATO kiirreageerimisjõud. Ühelt poolt on nende mehitamine ja ümberkorraldamine praegugi märgatavate arenguteta lohisev teema. Teisalt peljatakse, et seda ressurssi pruugitakse pigem mujal maailmas ja mitte otseselt NATO enda riikide tarbeks.
Sestap oleks igati tervitatav, kui NATO «üks kõigi, kõik ühe eest» põhimõtteid kinnitaks ka avalik sõjaväeline moodustis. Loodetavasti ei pea ei Eesti ega ükski teine NATO riik iial liitlastelt paluma võimalust seda üksust võõrustada. Ehk toimiks see niigi hea heidutusena artikkel viie testimist kaaluva välisvaenlase silmis.