Tartu Ülikooli rektori kandidaat, biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav kirjutab, et Tartu Ülikooli seos Eesti ühiskonnaga on alati toiminud samaaegselt paljudel tasanditel. Ülikool on kõige vahetumas ja laiemas tähenduses ühiskonna teenistuses: siit tulevad meie arstid, juristid, ajakirjanikud, lai valik avaliku elu tegelasi.
Esimene üliõpilane Tartu Ülikooli matrikliraamatus on Benedictus Baazius (1612–1650) Jönköpingist Smålandist. Pärast ülikooli lõpetamist tegutses ta Svea õuekohtus (Rootsi riigi kõrgeim kohus), töötades 1642. aastast sekretärina. 1647. aastal sai ta aadlitiitli ja 1648. aastal sai temast Stockholmi Unterstatthalter (abiasehaldur) ja kuningavõimu esindaja.
Seega sai Academia Gustaviana esimesest tudengist tubli riigialam ja kuningavõimu esindaja. Tartu Ülikool loodi juba alguses eesmärgiga kasvatada liidreid ühiskonnale ja alates esimesest tudengist on ülikool tegutsenud sidusalt ühiskonnaga teenimaks rahvast ja riiki.
Nendest aegadest on möödunud peaaegu neli sajandit. Ülikooli ülesanded on ikka samad, kuigi oluliselt muutunud ühiskonnas ja tingimustes. Väidetakse, et ülikoolile on vaja veelgi suuremat sidusust ühiskonnaga. Kuidas me siiani oleme hakkama saanud ja kuidas edasi?
Majad, laborid, aparaadid
Ülikooli füüsiline areng on viimase kümne aasta jooksul olnud muljetavaldav. Euroopa Liidu ja Eesti riigi toel ning ülikooli aktiivsel osalusel on ehitatud ja renoveeritud hooneid, ootamas on siirdemeditsiinikeskuse ja füüsikahoone ehitus ning konkreetset lahendust ootab ökoloogide «linnakodu» rajamine.
Samuti on selge, et uut perspektiivset ruumiressursi vajavad ka mitmed teised kiire kasvutempoga õppe- ja teadustöö suunad. Tõstaks nende hulgast esile informaatika ja majandusteaduse. Sügava mõjuga teadustegevusele on olnud uurimistööks vajaliku aparatuuri mastaapne kaasajastumine. Oluline on olnud ka uute uurimissuundade algatamine, teaduse tippkeskuste ellukutsumine, mujal järeldoktorantuuri lõpetanud teadlaste repatrieerimine, töötajate kvalifikatsiooni pidev tõus.
Korrastamine, ehitamine ja seadmete kaasajastamine peavad jätkuma, kuid saabunud on aeg suunata valdav osa uutest investeeringutest ülikooli üliõpilastesse ja töötajatesse, ülikooli kui organisatsiooni toimimisse ja loomekeskkonda vaimses tähenduses.
Valitsus on nõukogu kaudu võtnud täieliku kontrolli ülikooli eelarve üle. Samas kinnitab rahandusministeerium, et praeguses majandusolukorras lisaraha ei ole ja lähemal ajal juurde ei tule. Tekib küsimus, kuidas ja mida, lähtudes sealjuures tasuta kõrghariduse kontseptsioonist, siis ülikoolis inimestesse investeerida – üliõpilastesse, õppejõududesse ja teadlastesse?
Tudengid, õppejõud ja õppimine
Paljud meist on õppinud Tartu Ülikoolis ja enamik on valmis kinnitama: me oleme saanud väga hea hariduse. See on aidanud meil elus ja töös hakkama saada ning me peame tegema kõik, et seda saaksid ütelda ka meie lapsed ja lapselapsed. Õpetus peab ülikoolis toimima universitas’e printsiibil, sest tegu on ainsa tõeliselt laia profiiliga, klassikalise ülikooliga Eestis.
Seejuures on vaja pöörata erilist tähelepanu õpetamise ja õppimise kvaliteedile – et ei õpitaks mitte ainult kitsast eriala hinnete pärast (ei korjataks, kui kasutada moodsat kõnepruuki, «krediite»), vaid kogutaks teadmisi ja oskusi, mis arendavad inimest ja loovad elutee järgmisi etappe silmas pidades laiapõhjalise vundamendi, aga tekitavad ka «sisseprogrammeeritud» soovi pidevaks enesetäiustamiseks.
See on küll lahtisest uksest sissemurdmine, kuid kordan veel kord: õppekavade süsteem vajab olulist kontseptuaalset läbikatsumist, et meie pakutavad õppeained annaksid sügava, kuid samas võimalikult mitmeplaanilise pildi nii õpitavast erialast kui ka märksa laiemalt elust selle aja jooksul, mille noor inimene veedab alma mater’i seinte vahel.
Ülikool peab olema juhitud nii, et õppejõud ja üliõpilased tunnetaksid ilma «agadeta», et just nemad on kesksed «tegijad» selles paljutahulises koosluses, mis moodustab toimiva institutsiooni. Paljuhäälne kriitika äsja riigikogus vastu võetud kõrgharidusreformi suunas on indikatiivne, ja miinimum, mida ülikool peab kohe tegema, on tekkinud probleemistik igakülgselt ja põhjalikult läbi analüüsida ning selle baasil – miks mitte – tulla välja ka seadusandliku initsiatiiviga.
Kuid ilma süvaanalüüsitagi on selge, et ülikool peab proaktiivselt tegutsedes laiendama tudengite toimetulekut tagava süsteemi kandepinda ja pingutama selle nimel, et meie vajaduste mõistmisega tuleks kaasa ühiskond kõige laiemas tähenduses.
Teadus
Tartu Ülikooli mõju teaduses ulatub Eestist oluliselt kaugemale. Me oleme muutunud regionaalse tähtsusega Euroopa ülikooliks nii oma suuruselt kui tegevuse kvaliteedilt ja peame seda enesele selgelt teadvustama. Seda vaieldamatut edu tuleb kasutada, ja see õnnestub eriti siis, kui koos tipptasemega partneritega osaleda Euroopa jaoks oluliste probleemide lahendamises.
Teadustöö finantseerimine Euroopa Liidu raamprogrammidest on teadlaste töö üheks kvaliteedimärgiks nii Euroopa Liidus kui ka märksa laiemalt. Tulenevalt raamprogrammide olemusest tagab see üldjuhul ka vahetu sidususe ettevõtlusega, mis on meile eriti tähtis suundades (paraku paljudes), kuhu kodumaine ettevõtlus veel ei küüni.
Ülikooli tugistruktuurid peavad oluliselt panustama, aitamaks kaasa välisgrantide saamisele. Ametnikud ei saa kirjutada valmis grantide tõelist sisu, teaduslikku või tehnoloogilist ideed, kuid samas oleks asjatu kulutada teadlase aega kõikvõimalike kaasaskäivate formularide täitmisele, millest paraku ei pääse. Selge siht on teadustöö välisfinantseeringute kahekordistamine järgneva perioodi jooksul.
Tartu Ülikool peab aktiivsemalt osalema diskussioonis ministeeriumidega järgmise eelarveperioodi strateegiliste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike programmide koostamisel. Oluline on kõrghariduse kvaliteedi tõstmisele suunatud tegevus, sealhulgas kõrgkooli pedagoogika uute meetodite väljatöötamine ja rakendus, õpetajaõppe kaasajastamine ja gümnaasiumihariduse parem seostamine haridustee järgnevate etappidega. Sama tähtis on teadusõpe, doktorantuuri kvaliteedi tõstmine, uute teaduse tippkeskuste programm ning strateegiliselt olulistes uurimis- ja arendussuundades vajalike tegevuste toetamine. Kõik see võimaldab panustada inimestesse.
Ülikooli seos ühiskonnaga
Tartu Ülikooli seos Eesti ühiskonnaga on alati toiminud ja toimib ka praegu samaaegselt paljudel tasanditel. Ülikoolil on oma selged huvid ja vajadused, taotlused ja eesmärgid. Mõned neist on vahetult, lausa seaduse läbi seondatud rahva ja riigiga ning väljenduvad näiteks liitsõna «rahvusülikool» kaudu.
Kuid paljude teiste tasandite osas tulen tagasi oma loo esimese lõigu juurde. Erinevalt pea kõigist teistest institutsioonidest on ülikool kõige vahetumas ja laiemas tähenduses ühiskonna teenistuses: siit tulevad meie arstid, juristid, ajakirjanikud, lai valik avaliku elu tegelasi jne. Võib-olla ongi nii, et uus rektoraat peaks märksa valjemalt küsima oma kasvandikelt, mida oled sina teinud seni oma alma mater’i heaks ja mida sa kavatsed teha tulevikus? Ja palun mõtle, võib-olla suudaksid anda enamat?
Tartu Ülikooli rektori valimised on 31. mail