Tagasi
Sõna «neeger» on eesti keeles kindlasti halvustav. See, et praegune õigekeelsussõnaraamat väidab vastupidist, on kurioosum. Õigekeelsussõnaraamatus ei ole teist sõna, mis kannaks märgendit «ei ole eesti keeles halvustav». Tegu on eelmise ÕSi koostajate isikliku arusaamaga. Uues väljaandes, mis ilmub lähiaastatel, enam kindlasti sellist märget ei tule.
Mul on kogemus 90. aastate alguse Oslost, kus minu tollal kolmeaastane tütar mängis liivakastis ja nägi esimest korda lasteraamatutest tuttavat mustanahalist last.
Suurest rõõmust ütles ta lapse kohta «neeger». Lapse isa võttis oma lapse ja läks temaga ära teise liivakasti. See kogemus ei lähe mul kunagi meelest. Äratundmisrõõmu ja kõige positiivsemaid tundeid väljendav eestikeelne lapsesuu oli võõrale ülimalt solvav.
Ma olen täiesti nõus Kari Käsperiga, et me võiksime inimesi kutsuda nii, nagu nad ise soovivad. Me ei pea kasutama ei sõna «neeger» ega «mustanahaline».
Miks me peame kõiki teise nahavärviga inimesi rassideks jaotama? Kas ainult valgetel on rahvus ja kodakondsus? Kas me hüüatame valget inimest nähes «Näe, kaukasoid tuleb!» Aga kaukasoid valgenahalise kohta on ju sama hea kui neeger mustanahalise kohta.
Me räägime inimesest, kellel on nimi ja rahvus või päritolu. Me võime rääkida etiooplastest, somaallastest, sakslastest, türklastest, lätlastest. Aga enamasti pole vaja isegi selliseid silte. Me räägime lihtsalt inimesest.
