Kõnealusesse vähemusgruppi kuuluv Tõnis Möldre märgib Postimehe arvamusportaalis, et puuetega inimesed on nagu teisedki, neid ei pea käsitlema erilistena.
Tõnis Möldre: ühest mitteväikesest vähemusgrupist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3. mai Postimehe artiklist «Vähemustest kirjutatakse sageli negatiivsetel või kurioossetel asjaoludel» saab lugeja lisaks muudele tõsiasjadele teada, et puuetega inimestest on meedias peamiselt juttu siis, kui neid kajastatakse kui sotsiaalmajanduslikku rühma. Mis pole teab mis tarkus. Nad ongi seda. Nagu on tegelikult kõik ühiskonna liikmed.
«Tonaalsust kujundavad haletsev suhtumine, kriitika puuetega inimestega mittearvestavate lahenduste suunal ning positiivsed lood edasipüüdlikest inimestest ning erinevatest tänamis-, autasustamisüritustest,» kirjutatakse uudises.
Jah, aga miks ei seota seda tonaalsust ja muud ühiskondliku vähemusega seonduvalt, näiteks kui rahvastiku vähemuse olulise kultuurirühma tegevuse ning olemuse kajastamist ajas ja ruumis? On ju puuetega inimestelgi omad, rahvusvaheliselt tunnustatud päevad, mil võib neid võtta kui sootsiumi tavalisi liikmeid, oma eripäraga. Kõik pole ühte nägu ka.
Või et nn tervete inimeste igapäevasele olelusele risti vastu käivad erivajadused (kaldteed, käsipuud, inva-WCd jne) pole üldse mingi erakorraline nähtus või invakurioosum, need kuluvad tavakodanikelegi mõnikord ära.
Ehk – mõne inimese märkamine, keda muidu teatakse kui ebameeldivusi ning normaalset elamist segava-takistava tüübina? On’s siin midagi ekstraordinaarset?!
Kas ei võiks taolist ülevaadet refereerida kokkuvõttega – ühiskond on just selline, nagu meedia teda kajastab. See tähendab, kui räägitakse liialt palju «kollastel» teemadel, siis nii ongi: ühiskondlik tellimus nõuab taolist käsitlust.
Mitte et maksumaksjale antakse seda, mida ta ei eelda, vaid oma raha eest (ajaleht või -kiri on ju kaup) saabki kunde seda, mida ta tahab: tõtt, alasti tõtt! Valus? Vahel küll. Mõnikord jällegi ilus! Suhtumise küsimus.
Aga et nõnda poleks, et natuke erinevaid inimesi peetakse väga «erilisteks», siis ehk jätkaks mõtlemise-suhtumise muutmist. Meediumidel on ju suur jõud. Ning need inimesed on samasugused kui teisedki sootsiumi liikmed. Üldjuhul.
NB! Sellest reedest on Postimehe arvamusportaalis ilmuvate artiklite kommenteerimine Facebooki-põhine! Täpsema info leiate altpoolt.