Arvamus

:

TLÜ teadlased: kiitkem heaks ka teisi meheks-naiseks olemise viise

Tallinna Ülikooli teadlased Kadri Aavik ja Triin Roosalu leiavad tänase online-väitluse lõppsõnas, et mehe ja naise rolli võiks näha senisest laiemalt, aktsepteerides näiteks maskuliinsuse kõrval ka teisi meheks olemise viise.

Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest

Tahame tänada Postimeest võimaluse eest tutvustada sootundliku kasvatuse pooldajate argumente. Ühtlasi täname oponente põnevate teemade tõstatamise eest.

Lapsi tuleks kasvatada sooneutraalselt, see tähendab, seada küsimuse alla jäigad sootraditsioonilised hoiakud ja bioloogilisel sool põhineva sotsiaalse ebavõrdsuse.

Viimane avaldub juba lapsepõlves, näiteks siis, kui tüdrukute väiksemad roosad jalgrattad ei võimalda poistega võistelda (vt lk 22) või kui poistel ei ole lubatud rollimängus haldjaks kehastuda, kuid meil ei ole enamasti oskusi seda märgata.

Ei ole mõistlik lahterdada eluvaldkondi ega isikuomadusi mehelikeks ja naiselikeks, sest eri olukordades on efektiivsed erinevad omadused.

Sootundlik kasvatus aitab suurendada inimeste valikuid: laps ei lähtu soostereotüüpsetest ettekirjutustest. Samas tuleks praegu mehelikeks ja naiselikeks peetud tegevusi ja iseloomujooni väärtustada ühiskonnas samaväärselt.

Kindlasti tuleks tunnustada soorollipiiride laiendamist, sealhulgas aktsepteerida hegemoonilise maskuliinsuse kõrval teisi meheks olemise viise ning pehme naiselikkuse normi kõrval teisi naiseksolemise viise.

Hea näide on Põhjamaad, kus on julgustatud isasid laiendama maskuliinsuse tähendust ja lülitama sellesse hooliva ja kohaloleva isa rolli, pakkudes võimalusi lapsehoolduspuhkuse võtmiseks.

Toetades meeste eneseteostust privaatsfääris ja naiste eneseteostust avalikus sfääris, loome ka lastele võimaluse näha mehi ja naisi laiemates rollides.

Kui eesmärk on igakülgne sooline tasakaal, siis on sookvoodid tõhus vahend selle saavutamiseks, sooneutraalse kasvatuse kõrval ja selle osana.

Bioloogilised erinevused ei tohiks saada aluseks sotsiaalsele ebavõrdsusele, lisaks on bioloogilised erinevused suurel määral sotsiaalselt konstrueeritud: erinevates kultuurides ja erinevatel ajastutel antakse neile erinevaid tähendusi.

Sootundlik kasvatus aitab inimestel end igakülgselt teostada, toetab ühiskondliku ressursi efektiivsemat kasutamist ja loob tolerantsust. Sootundlik kasvatus aitab luua sooliselt tasakaalustatud ühiskonna.

Järgnevalt avaldame ka Eesti Väitlusselts võistkonna lõppsõna ning debatikohtuniku hinnangu, misjärel on tänane väitluspäev lõppenud.
 

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnadkadri aavikonline-väitlussooneutraalsustriin roosalu
Samal teemal
kreeka võlakriis
Sponsoreeritud artiklid
pagulaste teemal on palju vastuseta küsimusi
Saada meile vihje!
Nägid midagi huvitavat? Saada meile kiri, video või pilt siit!
KREEKA REFERENDUMI OOTUSES
Euroopa Liit ei pruugi järske muutusi üle elada
PÕLISRAHVASTIKU KAHANEMINE ON TÄNASEKS FAKT
PÄEVAKOMMENTAAR 18.06
vana postimees
kas eesti peaks pagulasi vastu võtma?
mürgeldasid sotsid, mitte vapsid
päevakommentaar 09.06
päevakommentaar 08.06
KOMMUNISTLIKUD REPRESSIOONID
päevakommentaar 05.06
pagulased
Viimased uudised
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.eeKõik
Elu24Kõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
TarbijaKõik
MaailmKõik
ArvamusKõik
UudisedKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv