Online-väitlus: lapsi tuleb kasvatada sooneutraalselt

Lapsed lasteaias. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna Ülikooli teadlased Kadri Aavik ja Triin Roosalu kaitsevad täna Postimees.ee online-väitluses seisukohta, et lapsi tuleb kasvatada sooneutraalselt. Neile oponeerivad Kerttu Mäger ja Liisa Loog Eesti Väitlusseltsist.

Väitlus kestab täna terve päeva. Kella 11.30 paiku täienes käesolev artikkel Aaviku-Roosalu kiire vasturepliigiga (vt lõpuossa) ning kell 12 algas debati põnevaim osa ehk ristküsitlus. Paremad käesoleva loo kommentaariumisse esitatud lugejate küsimused esitatakse ristküsitluse lõpus mõlemale osapoolele. Väitluse võtavad kolmanda osana kokku mõlema poole lõppsõnad.
 

AAVIKU JA ROOSALU AVAKÕNE
Lapsi tuleb kasvatada sooneutraalselt

Esmalt selgitame, kuidas mõistame soo(rolli)neutraalsust. Sooneutraalne kasvatus on vaba nii ilmsetest kui peidetud viidetest sotsiaalsele ja bioloogilisele soole. Selle näiteks on 1978. maailmale tutvustatud X, Rootsis 2006. sündinud Pop või Kanadas 2011. sündinud Baby Storm.

Tähtsaim roll lapse kasvatamisel on vanematel, kuid ühiskond ei pruugi toetada vanemate valikuid. Sooneutraalne kasvatus ei ole võimalik ühiskonnas, kus kehtib binaarne soosüsteem. Eestis on sooneutraalse kasvatuse pooldajal raske leida oma lapsele sobivat lasteaeda, haridussüsteem on näilisest sootusest hoolimata soostereotüüpe jõuliselt taastootev, samuti on meediaruum soostereotüüpne ning avalik arvamus eeldab poiste ja tüdrukute erinevat kasvatamist.

Seepärast räägime täna soo(rolli)tundlikuma kasvatuse poolt. Just kasvatuse tulemusena kehtivad naistele ja meestele erinevad sotsiaalsed ootused, mis omakorda tekitab ja taastoodab ühiskonnas soolist ebavõrdsust.

Sootundlik kasvatus eeldab, et lastega tegelejad on teadlikud ühiskonnas soolise diskrimineerimise aluseks olevatest teguritest ning arvestavad nendega. Nii on võimalik luua ühiskonda, kus sugu kui üks kesksemaid inimeste klassifitseerimise aluseid on kaotamas oma tähtsust. Samas saab sootundliku kasvatusega hoida alal ka senist binaarset soosüsteemi, pakkudes naistele ja meestele eneseteostamiseks mitmekesisemaid valikuid.

Sootundlik kasvatus pakub poistele ja tüdrukutele rohkem võimalusi nii lapsepõlves kui edaspidi. Praegu tutvustatakse lastele meeste ja naiste sotsiaalseid rolle üksteisest erinevatena, kuid kasvatus peaks toetama ka teisele sugupoolele omistatud käitumismustrite omandamist. Nii saab laps end proovile panna paljudel aladel.

Sootundlik kasvatus eeldab, et lastega tegelevad nii kodus, koolis kui meediaruumis mõlema soo esindajad. Nii on võimalik laiendada arusaamist maskuliinsusest kui millestki, mis sisaldab hoolitsemist laste eest. Seega, sootundliku kasvatuse toel laienevad eneseteostuse võimalused.

Sootundlik kasvatus aitab kaasa ühiskondliku potentsiaali paremale kasutamisele. Poisid lahkuvad koolist madalama haridusega. Kehtiva mehelikkuse ideaali järgi on mees peamine vastutaja perekonna ülalpidamise eest, aga ta ei saa seda rolli täita. Tüdrukud saavad kõrgema hariduse, kuid stereotüüpse kasvatuse tõttu ei tööta nad juhtivatel ametikohtadel ja poliitikas, kuigi firmad, mille juhatuste koosseisud on mitmekesisemad, on majanduslikult edukamad.

Eesti sooline segregatsioon ning palgalõhe on praegu ELi suurim, kasvatades naiste ja laste vaesust. Sootundlik kasvatus, mis aitab stereotüüpe ületada, loob eeldused ühiskondliku potentsiaali paremaks kasutamiseks.

Usume, et lapsi tuleks Eestis kasvatada tänasest sooneutraalsemalt.
 

VÄITLUSSELTSI AVAKÕNE
Lapsi ei peaks kasvatama sooneutraalselt

Täname oponente sisukate argumentide eest, kuid asume neid siinkohal siiski ümber lükkama.

Oponendid väidavad esmalt, et sooneutraalse kasvatuse puudumine tekitab soolist ebavõrdsust. Nõustume, et ühiskonnas eksisteerib sooline ebavõrdsus, kuid leiame, et selle peamine põhjus ei ole sooneutraalse kasvatuse puudumine, vaid ühiskonna üldine vähene tolerantsus individuaalsete erinevuste suhtes (sh rass, seksuaalne sättumus, erivajadused, aga ka sugu).

Ka kasvatusteadlane Tiiu Kuurme on möönnud, et sooneutraalse kasvatamisega ei suuda me lahendada probleemi algpõhjust. Leiame, et inimestevahelise variatiivsuse kunstliku neutraliseerimise asemel tuleks keskenduda selle tunnustamisele.

Ühiskonnad, mida peame võrdõiguslikeks (nt Holland, Taani, Norra, Rootsi), on seda tänu aastakümneid väldanud tööle inimestevaheliste erinevuste tunnustamise osas nii seadusandluses, meedias kui haridussüsteemis, mitte tänu sooneutraalsele kasvatamisele.

Edasi tõid oponendid välja, et sooneutraalne kasvatus pakub lastele rohkem võimalusi. Meie leiame, et isegi kui kahe soo propageerimise asendamine sooneutraalsuse propageerimisega viiks stereotüüpide nagu «klassikaline naine» või «klassikaline mees», kadumiseni, siis see siiski ei rikastaks ühiskonda.

Iga inimese sooline identiteet paikneb skaalal, mille kõiki punkte, rääkimata äärmustest (nt isikud, kes soovivad oma bioloogilist sugu meditsiiniliselt muuta, aga ka «ülinaiselikud» naised ja «ülimehelikud» mehed), ei ole võimalik tutvustada lapse kasvatamisega «sooneutraalses keskkonnas», kust kõik viited sotsiaalsele ja bioloogilisele soole on kaotatud. Vaid kogu selle soospektri laialdane kajastamine tagab, et isikutel on piisavalt valikuid, et end adekvaatselt määratleda ning teiste valikuid aktsepteerida.

Oponentide kolmandaks argumendiks oli, et sooneutraalne kasvatus aitaks kaasa ühiskondliku potentsiaali paremale kasutamisele. Samas ei tõestanud nad ühelgi moel, kuidas sooneutraalne kasvatus seda teeks.

Meie leiame, et ka sooneutraalselt kasvatatud lapsed peavad astuma reaalsesse ellu ning kui ühiskonnas valitseb laiemalt ebavõrdsus, siis ka kõige sooneutraalsema kasvatusega tüdrukul on endiselt raske saada tippjuhiks ja teenida meestega võrdset palka.

Selle asemel, et võtta kasutusele radikaalsed meetodid, mille efektiivsus pole tõestatud, oleks mõistlikum tegelda üldise tolerantsuse kasvatamisega, nagu eelnevalt mainitud Põhja- ja Madalmaades.

Lisaks leiame meie, et sugudevahelise variatiivsuse ignoreerimine kasvatuses pärsib lapse loomuomast arengut.

Juba looteeas hakkavad poisid ja tüdrukud hormoonidest tulenevalt erinevalt arenema ning hormoonid põhjustavad eri soost lastel pärast sündi uusi bioloogilisi, aga ka käitumuslikke erinevusi, mis on kohastumuslikud täiskasvanu eluks ette valmistumisel.

Lapse arengus on palju soospetsiifilist ning muuhulgas on vanema ülesandeks tutvustada last erinevatel arenguetappidel, eriti teismeeas toimuvate muutustega, mitte lapse sugu ja sellega seotud muutusi ignoreerida.

Nõustume meestearst Kristjan Pommi seisukohaga, et identiteet ja enese keha mõistmine on olulised inimese arengu seisukohast ning et mees ja naine on küll võrdsed õigustelt ja võimaluselt, aga erinevad keha poolest. Seega võib sooliste erinevuste kunstlik ignoreerime takistada indiviidi igakülgset arengut ning viia ebaterve ühiskonnani.

JAATAJATE KIIRE VASTULAUSE

Binaarses soosüsteemis jaotatakse inimesed kahte gruppi ega nähta nende sees variatiivsust. Soorollidest lähtuv kasvatus surub lapsed etteantud raamidesse, sootundlik kasvatus aga tunnustab igaühe ainukordsust ja loob võimalused enese määratlemiseks ja teostamiseks, sõltumata soost. Sootundlik kasvatus toetab just erinevate rollide ja identiteetide katsetamist.

Oleme nõus, et tuleb kasvatada üldist tolerantsust, ja väidame, et sellega peab alustama juba lapsepõlves. Sooneutraalne kasvatus loob eeldused selleks, et järgmine põlvkond looks võrdsema ühiskonna. Kui nii lapsevanemad, õpetajad kui meedia lähtuksid sooneutraalsusest, kasvakski ühiskonnas tolerants.

Kehalised erinevused on olulised, kuid toetavat tähelepanu tuleb pöörata kõigile. On vale, et Eesti lasteaias rõhutatakse poiste füüsilist tugevust ka siis, kui sama vanad tüdrukud on tugevamad (vt lk 22). See loob probleeme nii tüdrukutele, kes pidid tundma end nõrgemana, kui poistele, keda sunniti olema tugevam.