Kas USA ergutuskava on elustav elektrišokk või hoopis elektritool, näitab aeg
Juhtkiri: edasi lükatud kriis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pidu on nüüd läbi. Need Barack Obama sõnad esmaspäevasel pressikonverentsil, kus ta maalis Ühendriike ähvardavast majanduskrahhist nii tõsise pildi kui suutis, on üks näide USA presidendi sõnumist ameeriklastele pärast 20. jaanuaril ametisse asumist. Obama nüüdne sünge toon on ranges kontrastis tema optimismiga mulluse valimiskampaania ajal.
Uus riigipea pole end tagasi hoidnud, et USA majanduses toimuvat ameeriklastele kõige mustemates toonides esitada. Tundub, et ainus, mida ta rahvale veel öelnud pole, on maailmalõpu täpne kuupäev. Obama hoiatab, et kui riik majanduse päästmiseks viivitamatult ei sekku, omandab kriis kiiresti katastroofi mõõtmed.
Obama administratsiooni mitte millegi tegemises süüdistada ei saa. Sel nädalal lõplikult heaks kiidetud Ühendriikide majanduse ergutamise kava eesmärk on allakäiku pidurdada ja majandus tõusule suunata. Küsimus on, kas niivõrd uljalt rakendatavad meetmed suudavad ka pikemas perspektiivis Ühendriikide majanduse päästa või on riigi kulutuste järsu suurendamise näol tegemist pigem lahendusega lahenduse enda pärast.
Stiimulipaketi peamine eesmärk on pöörata tähelepanu ühele USA majanduse suuremale murelapsele – kasvavale töötusele. Viimase statistika kohaselt kaotab riigis töö keskmiselt 20 000 inimest päevas. Abikava näeb ette 150 miljardi dollari kulutamist mitmesugustele ehitus- ja infrastruktuuriprojektidele. Kuigi eesmärk on nõnda tööd anda sadadele tuhandetele ameeriklastele, on küsimus selles, kui kiiresti need mahukad meetmed tegelikult käivitatakse.
Kriitikute arvates on see ülepaisutatud ja lubamatu kulutuste ralli, mille abil ei ergutata majandust, vaid laiendatakse föderaalvalitsust ja paisatakse tulevased põlvkonnad võlgadesse. Vabariiklaste jutt oleks usutavam, kui nende võimuloleku ajal 2001–2009 poleks USA riigivõlg kahekordistunud.
Vastuvõetud 789 miljardi dollari suurune ergutuskava on kõige ulatuslikum omalaadne abimeetmete pakett USA ajaloos pärast Suurt Depressiooni ja Teist maailmasõda. Kui USA majanduse ergutamiseks läheb vaja 9,6 triljonit krooni, siis summa kõrval, mida Ühendriikide valitsus kulutab riigi finantssüsteemi päästmiseks, on tegemist piskuga. Teisipäeval teatas rahandusminister 2,5 triljoni dollari ehk 30 triljoni krooni suurusest kavast anda pankadele laenu ja meelitada erakapitali pangasüsteemi.
Obama sõnul on ergutuspakett ja Geithneri kava majanduse jaluleaitamiseks möödapääsmatud, ükskõik kui uskumatuna need summad ka ei tunduks. Karmide valikute ja eelarvekärbete aeg saabub alles siis, kui olukord stabiliseerub.