/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
Töötud peaks esmalt hakkama tuleviku-uurijaks, arvan ma. Kõlab veidralt? Ärge laske end sõnaveidrusest segada. Pean silmas, et taas reele ja mäele saamiseks tuleb teha tuleviku kohta sääraseid ennustusi, mis aitavad võimalikult täpseid ja häid otsuseid langetada ning nende järgi tegutsema asuda.
Teadmiste kogumisest ja fantaasialennust on kasu. Kriis on üldisemas mõttes vähemalt osalt sündinud sellest, et oleme karjana tormanud ühes suunas, loobunud ise mõtlemast, teinud täpselt sama, mida naaber ees tegi.
Töötul on aega ja kuigi mõistetavalt kipub igapäevasest tööst vabaks jäänud kohas laiutama norutuju – mõnel rohkem, mõnel vähem –, teame ju kõik, et nukrutsemine ja juba juhtunu üle nämmutamine ei aita edasi.
Eilne päev on läinud, tuleb astuda edasi järgnevad päevad, kuud ja aastakümned.
Looge endale pilt, milliseks saab meie tegutsemisruum kriisist väljumise ajal ja pärast seda. Aega võiks kasutada asjalike raamatute lugemiseks ja avatud pilguga ringi vaatamiseks, püüdes tõsimeeli leida viiteid võimalike arengute kohta. Võiks lasta oma kujutlustel lennata, otsides ettevõtjalikult võimalusi ja leiutajalikult lahendusi.
Tean, et professionaalsetele karjäärinõustajatele on õpetatud meetodeid, mis aitavad inimesel oma võimalusi kaardistada. Nendelt abi otsimist ei maksa pikalt edasi lükata. Sõprade ja pere toetus on erakordselt tähtis julgustajatena ja praktiliste abistajatena. Aga neil ju enamasti pole süstemaatilisi teadmisi, kuidas oma fantaasiatest kõige paremal moel töötavat plaani vormida.
Töötute hulgas on näiteks palju neid noori, kes buumiajal hea palgaga töökohale pääsesid ja kooliskäimise pooleli jätsid. Siin võiks ju lahendus olla loomulik. Tõmmake oma kulutused koomale ja minge uuesti õppima. Äkki midagi muud? Kriisi positiivne tulem ongi ju muutus.
Neile, kes eelnenut roosamannalikult lamedaks ning kriisiajale kohatult julgustavaks peavad, on järgnev jutt jubedatest arvudest. Jaanuaris registreeriti 11 054 uut töötut, veebruari esimesel nädalal 2753. Säärast järsku hüpet pole meil 1990ndate algusest saadik olnudki. Töötutoetuse saajaid oli 11 882. Viimati sai seda peaaegu punktipealt sama palju inimesi 2005. aasta juunis. Võime üsna kindlalt arvata, et end töötuna arvele võtjaid tuleb lähikuudel kiires tempos juurde.
Jube statistika on siiski puudega: see ei ütle inimesele, kuidas edasi. Vastuse peab leidma igaüks ise, otsides ning kasutades julgelt nõu ja abi. Nagu ütles Rolan Bõkov Jüri Järveti häälega ühes tuntud eesti filmis: «Selle tulekahju pärast ei lõppe veel meie püha üritus!»