/nginx/o/2016/09/29/5898303t1h5efe.jpg)
Majandusseadused on toiminud aastasadu oma rada, sõltumata kellegi soovidest või tahtmistest. Veel kümme aastat tagasi oli Venemaa eestlasele imeodav, praegu kaugeltki mitte. Ometi on naaberriigis veel kaupu, mis meiega võrreldes odavad. Need on alkohol, kütus ja sigaretid. Kuni püsib elatustaseme erinevus riikide vahel, toimib ka piirikaubandus.
Kirde- ja Kagu-Eestis jääb riigil salakütuse ja sigarettide tõttu suur osa maksutulust laekumata. Lõunanaabrid hakkasid piiriületamist koomale tõmbama eelmisel aastal. Leedu piiras Venemaale ja Valgevenesse ülesõidu kuuele korrale kuus, Läti lubab sellest aastast Venemaale minna korra nädalas. Kuna Läti võimud olevat kurjad Eesti loiduse peale ja saatnud kurja kirja, siis nüüd on asutud siingi aktiivsemalt tegutsema. Lätis on suur töötus Aluksne-Smiltene regioonis, sealse kandi elanikud elatavad end Eesti kaudu toimuva kütuseveoga. Kohalikud tanklad on jäänud kuivale. Lätlased on ummistanud Luhamaa piiripunkti. Eesti numbrit kandvad autod moodustavad seal piiriületusest vast 30–40 protsenti. Ooteala tasu on Luhamaal kaks eurot pluss üks euro broneerimine. Koidulas peab piiriületuse eest välja käima aga 5,50 eurot. Seepärast on Luhamaal sabad, samas kui Koidulas on ooteaeg minimaalne.
Bensiinivedajate suust kuuleb, et meestel enam äri kauaks ei jätku. Petseri külje all vahetult enne Vene poole piiripunkti on asutud eestlaste eeskujul rajama piiriületuse ooteplatsi, mis peab valmima suve lõpuks. Kui praegu maksab bensiinivedaja kahe riigi piiriületuse peale kokku enam kui 13 eurot, siis tulevikus kallineb see oluliselt. Bensiini 95 liiter maksab Petseris ligi 30 rubla ehk 0,77 senti. Venemaa tõstab tänavu aktsiisi paarikümne sendi võrra ning siis hakkab tanklas müüdava liitri hind lähenema eurole. Tartus saab bensiini kätte 1.05ga – kanistri eest küsitakse 22 eurot. See sisaldab juba piiriületuse makse. Hetkel tanklast ostetavaga on hinnavahe 30–35 senti liitri pealt kunde kasuks.
Kui aastaid tagasi rääkisid alkoholitootjad ja tubakamüüjad, et aktsiisidega pole mõtet mängida, siis toona ei kuulanud neid keegi. Nüüd on valusalt näppu lõigatud ning salatubaka ja -alkoholi osa kasvab. Sama võib öelda kütuseaktsiisi kergitamise kohta.
Masu saabudes räägiti, et aktsiise ei tõsteta, tegelikkuses talitati vastupidiselt. Pole siis ime, kui Narva tanklates on läbimüük tagasihoidlik ning Põlva- ja Võrumaalgi on müüginumbrid kasinad.
Riik teeniks märksa enam, kui otsustajad võtaksid südame rindu ja alandaksid kütuseaktsiisi 22–25 sendi kanti. Ka käibemaks tuleks tagasi viia 18 protsendile. Kui tanklas maksaks liiter koos maksudega 1,25, kaotaks kütuse toomine Venemaalt igasuguse mõtte. Kodus ostetaks rohkem ja kokkuvõttes saaks suurema läbimüügi pealt maksud ikkagi kätte. Kirde-Läti jätaks Venemaa asemel raha hoopis Eesti tanklatesse. Narvaski suureneks müük hüppeliselt. Kui üleriigiliselt ei saa kütuseaktsiisi alandada, siis ühe võitlusabinõuna võiks seda kas või katseliselt kaaluda piiriäärsetes regioonides. Võib-olla õnnestub meelitada Eestisse tankima ka transiitveokid. Praegu teevad nad seda Ivangorodis ja Leedus.
Kui vaadata netis www.energy.eu kütuste hindu Euroopas, siis on selgelt näha, mis maksab liiter Luksemburgis versus Saksamaa. Eestis räägime sõnades majanduse elavdamisest ja maksuparadiisist, tegudes töötame sellele igal võimalikul juhul vastu. Tundub, nagu keegi oleks ülimalt huvitatud raha väljavoolamisest idanaabri naftabojaaride taskutesse.