Pikaaegne skaudijuht ja meestearst Kristjan Pomm kirjutab Postimehe arvamusportaalis sooneutraalse lasteaia ideed kommenteerides, et poistele autode ja tüdrukutele nukkude mängida andmine ei sunni neid täiskasvanuna lugupidamatult vastassoosse suhtuma.
Mõttevahetus sooneutraalse lasteaia üle näib aruteluna teemal, kas on olemas mehed ja naised.
Inimene sünnib maailma mehe või naisena, mööndusega, et esineb ka transseksuaalsust ja interseksuaalsust ehk olukordasid, kus keha ja sooline enesemääratlus ei ole kooskõlas.
Soorollid, selge sooline identiteet ja enese keha mõistmine on olulisel kohal seksuaalsel enesemääratlemisel ja seksuaalsuse väljakujunemisel, mis kaheldamatult on seotud inimese tervisega, selle laiemas tähenduses. Terve olla tähendab tunda end oma kehas, ühiskonnas ja mõtetes hästi.
Milleks sooneutraalne kasvatus? Mees ja naine on oma kehalt erinevad, üks ei ole parem teisest, neid ühendab see, et neil peavad olema võrdsed õigused ja võrdsed võimalused, aga nad vajavad mingil eluetapil eraldi lähenemist ja erilist hoolt.
Poistel on vaja teada, kuidas neist saavad mehed, ja tüdrukutel, kuidas neist saavad naised. Seda saab edasi anda ka loomulikult, mitte kramplikult soota uut sugupõlve kasvatada püüdes.
Vähemalt praegu ei ole meil laiapõhjalist teadmist, et selline kasvatusviis aitaks kuidagi vältida pinnuna silmas olevate jäikade soorollide kujunemist ja soolist ebavõrdsust. Milline võiks olla sooneutraalse kasvatuse mõju seksuaaltervisele, enesemääratlemisele ja enesekindlusele, vajab täiendavat lahtimõtestamist.
Kas tüdrukutest, kes on mänginud nukkudega, ja poistest, kes on mänginud autodega, on kasvanud täiskasvanud, kes suhtuvad lugupidamatult, stereotüüpselt vastassoosse? Küllap siiski mitte ja lastelt mängurõõmu pole ära vaja võtta ning äärmuseni hillitsetud ja tasakaalustatud, neutraalne lähenemine ei pruugi olla lahenduseks, et aidata kaasa salliva ja sooliselt võrdõigusliku ühiskonna kujunemisele.
Eesti Skautide Ühingu noorsootöökogemusele tuginedes saan öelda, et kui lapsed ja noored, tüdrukud ja poisid on ühiselt skaudilaagris, saavad valida erinevate tegevuste vahel, teevad nii «tüdrukute» kui «poiste» asju, olukorras, kus tegevusprogrammi koostades on lähtutud ka soopõhistest vajadustest - siis just sellises mitmekülgses tegevusolustikus tulevadki välja igaühe tugevused ja arenguvajadused ning on võimalik end avastada. Aga sooliselt on iga noor ikka selgelt tüdruku või poisina määratletud.
Postimehe arvamusportaal küsib nädalavahetusel esitletud Rootsi näite varal ekspertidelt, kuidas nad suhtuvad sooneutraalsesse lasteaeda.
