Saue vald tegi naaberomavalitsustele ettepaneku ühineda. Meilt on korduvalt küsitud, millist kasu ühinemine võiks anda? Saue, Harku ja Saku vald ning Saue linn on kõik tublid ja iseendaga hästi hakkama saavad omavalitsused.
Saue vald: tublid koos veel tublimaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepaneku tegijana on meie jaoks oluline, milliseks kujuneb uue omavalitsuse suutlikkus investeerida iseseisvalt ja ära kasutada oma piirkondlikke arengueeliseid. Kui ELi rahast osa saamine hakkab järk-järgult vähenema, siis on oluline, et tuleviku vald suudaks ka 20 aasta pärast toimida võimeka omavalitsusena.
Me koostasime avalikes allikatest pärit andmete põhjal finantsanalüüsi, milline oleks hüpoteetiline tulevikuomavalitsus oma rahakoti poolest. See analüüs ei pretendeeri absoluutsele täpsusele ega arvesta protsessi lõpptulemusena saavutatavat täiendavat võimalikku kuluefektiivsust, kuid annab tulemusest siiski aimu.
Analüüsi fookus oli peamistel finantsnäitajatel. Lisaks vaadeldi demograafilist profiili, peamiselt maksumaksjate suhet elanikkonna koguarvu.
Kõikide väljapakutud ühinemisalternatiivide analüüs näitas, et Saue vallale on ühinemine pigem kasulik. Ilmnes, et laenukoormusest lähtudes on parim ühinemisalternatiiv Saue valla ja linna liitumine või «Sauede» ja Saku ühisliitumine. Kombineeritud näitaja, mis arvestab nii eelarve puhastulemit kui laenukoormust, andis parimaks ühinemisalternatiiviks kõikide omavalitsuste ühinemise.
Finantsmatemaatikat ei saa pidada peamiseks ühinemise argumendiks. Ühisosa otsimisel tuleb seada eesmärgiks, et paraneks teenuste kvaliteet ja kättesaadavus kõigis omavalitsustes ja tervikuna, mitte ainult keskustes. Siin tuleks kindlasti vaadata seda, millised on väljakujunenud tõmbekeskused ehk kus inimesed tavapäraselt liiguvad. Samas ei tohiks ühinemist näha n-ö lineaarse matemaatikana, lähtudes sellest, mis kuskil olemas on, vaid eelkõige vaadata seda, milliseid teenuseid on tulevikus mõistlik ühiselt kuskil arendada. Vähetähtis ei ole territoriaalse ja piirkondade eripära arvestava vallajuhtimise kujundamine.
Kõigi nende omavalitsuste jaoks on Tallinn suurim tõmbekeskus. Kummalisel kombel on nii, et samal ajal kui suur osa inimesi meie omavalitsustest töötab Tallinnas, käib vallas asuvates ettevõtetes vähemalt sama palju tööl Tallinna inimesi. Töökohad ja ootused töökohtadele on erinevad, mis tingib igapäevase kuluka pendelrände. Pendelrändega kaasneb valikuliselt avalike teenuste kasutamine teises omavalitsuses.
Ilmselt ei suuda Tallinna kui riigi suurima tõmbekeskuse mõju vähendada ükskõik kui suure omavalitsuse moodustamine, aga see on kindlasti üks analüüsi vajav koht, kas seda on võimalik pikemas perspektiivis leevendada ning kuidas sellega seoses arendada infrastruktuuri, teid ja ühistransporti.
Palju on räägitud sellest, et arengueeliste realiseerimiseks ei ole vajalik ühinemine, piisab koostööst. Saue vald on olnud aktiivne koostööpartner kõikidele naabritele. Kooli- ja lasteaiakohti on arendatud nii Saue linna kui Saku vallaga, ühiselt on planeeritud kergliiklusteede ehitust ning Tallinnaga on kokkulepe Pääsküla jäätmejaama ühiseks kasutamiseks. Harku vallaga on panustatud ühiselt ühistranspordi parendamisse. Ometi on probleem selles, et ainult koostöö ei oma n-ö täieõiguslikku valijate mandaati, sest volikogu koosseisude muutus võib tingida uued arusaamad ja uued seisukohad, samas kui arengu ühine strateegiline planeerimine on pikaajaline ja ressursimahukas protsess.