Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Nädala näod

:

Lavapoisist ringhäälingu­juhiks

Värskelt teiseks ametiajaks rahvusringhäälingu juhatuse esimeheks valitud Margus Allikmaa alustas 1981. aastal oma töömeheteed draamateatris lavatöölisena. Seitse aastat hiljem oli ta samas majas juba direktori asetäitja, olles vahepeal lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli raadioinsenerina. Hiljem töötas ASi Trio LSL peadirektori, kultuuriministeeriumi kantsleri ja ministrina ning Eesti Raadio juhatajana.


«Mulle meeldib vastutust võtta. Keegi peab ju võtma,» ütleb 51-aastane Allikmaa. Oma sõnul võib ta andestada igasuguseid asju: laiskust, lohakust, tähelepanematust. Endast välja läheb ta vaid siis, kui keegi tema arvates sihilikult pahatahtlikuks muutub. Allikmaaga on meeldiv asju ajada. Meediaorganisatsiooni juhina kujutab ta üsna täpselt ette, mis tööd ajakirjanik teeb, ega hakka seda omalt poolt keerulisemaks tegema.

Allikmaad guugeldades tundub, et see mees on tefloniga kaetud. Selgub vaid, et tal on abikaasa, kaks täiskasvanud tütart, talle meeldib reisida ja sporti harrastada. ERRi ookeaniristlejal on Allikmaa sedasorti kapten, kelle käske iga junga arvustama ei kipu. Kui mees on oma otsustes kindel, pole mõtet temaga tülli minna.

Aastatel 2004–2007 oli Allikmaa Eesti Raadio juhatuse esimees ja kui see ETVga liideti, istus Allikmaa ERRi juhatuse esimehe toolile. Must töö kahe meediakanali ühendamisel jäi tema teha. Sellest tekkis Gonsiori tänava meediamajades palju pingeid, mis pole päriselt vaibunud ka viis aastat hiljem.

Allikmaa valitsusaega iseloomustab kolmkõla, mille elemendid ongi raadio-tele ühendamine, ERRi uus maja ja töötajate palgad. Viimased langesid majanduskriisis kümme protsenti ja hoolimata sellest, et juhatus neid prioriteediks nimetab, pole siiani endisele tasemel tagasi tõusnud. Selleks vajaks Allikmaa juurde 1,5 miljonit eurot. Nii nagu palgaraha, ei paista ka uut maja Tondi mändide all.

Analüüsides ERMi ja EKA näitel ikaldust riikliku betoonivalamise põllul, on ka ERRi juhatuse juht kinnisvara teemal pool tooni vaiksemaks võtnud, ehkki uue maja arendussummasid pole sendi võrragi kärbitud. Selle asemel pöördus Allikmaa teiseks ametiajaks valituks osutudes vormi juurest sisu poole: «Tuleb tööd teha ja kogu aeg võimalusi leida, kuidas veel rohkem veelgi huvitavamaid, sisukamaid ja kasulikumaid saateid teha. See on see, mille eest juhatus palka saab.» Juhatuse esimehe aastapalk on 44 866 eurot.

Kõige edukam asi, mis Allikmaa valitsusajal on ERRis tehtud, on hoopis ETV 2 loomine 2008. aasta suvel. Nüüdseks vaadatakse seda 2–2,5 protsenti vaatamisajast, mis on selliste nišikanalite hulgas kõva sõna. Hoolimata sellest, et siiani ei suudeta ETV 2s täismahus kvaliteetset omaprogrammi toota – põhjuseks ikka see raha.

Rahvusringhäälingu käsutuses olev raha ajab erakanalid kadedaks (näiteks ETV  tänavune eelarve on 6 486 000 eurot ja Vikerraadiol  683 000 eurot). Aga kellele on palju antud, sellelt ka palju nõutakse. Allikmaa peab järgmisel viiel aastal taas tagama, et rahvas saaks seda, mis rahva raha väärt on.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
    Viimased uudised
    Top lood
    Top kommentaarid
    48h populaarsemad teemad
    POSTIMEES.ee
    Elu24
    Majandus24
    Sport
    TallinnCity
    Naine
    Tarbija24
    Maailm
    Arvamus
    Kultuur
    VIIMASED GALERIID
    Arhiiv