Juhtkiri: hariduslik kihistumine toob ka palgakihistumise

Eesti üldhariduskoole on viimasel ajal mitme nurga alt põhjalikult uuritud. Arvestades otsuseid, mida haridussüsteem vajab, on see kahtlemata tänuväärne.

Tänane Postimees tutvustab haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel valminud põhjalikku, kõiki eesti ja vene õppekeelega gümnaasiume hõlmavat uuringut, mis võrdleb selle sajandi Eesti gümnaasiumilõpetajate palgataset, aluseks maksuameti andmed.

Uuringu tulemus ei ole kokkuvõttes ehk niivõrd üllatav, kuivõrd annab taas kinnitust, et koolide taseme ühtlustamisega tuleb meil kõvasti vaeva näha. Koolivõrgu korrastamine, millest viimasel ajal palju räägitud, ei kukutaks Tallinna ja Tartu niinimetatud eliitkoole tabelite tipust, kuid aitaks teiste koolide tugevnedes kindlasti hariduslikku kihistumist vähendada.

Teisalt, nagu rõhutavad uuringu koostajad, ei ole see pelgalt järjekordne koolide edetabel, millega rahvast hullutada ja netikommentaariumides müra tekitada, vaid pildike tegelikkusest. Vaade neile sotsiaalsetele muutustele, mis on juba toimunud ja millega ühiskonnal tahes-tahtmata tuleb arvestada.

Üks asi on see, kui kahes gümnaasiumis erineb lõpetaja tulevane töötasu paar-kolm korda – sel võib olla mitmeid põhjusi. Kuid kui need kaks gümnaasiumi asuvad teineteisest vaid veerandtunnise autosõidu kaugusel, võib järeldada, et osa lapsevanemaist on tõenäoliselt jalgadega hääletanud.

Tähelepanuväärne on kindlasti ka venekeelsete gümnaasiumide asetus kõnealuses uuringus.

Gümnaasiumivilistlased koolidest, kust tihti on tulnud aineolümpiaadidel silma paistnud õpilasi, ei ole palga osas arvestataval kohal, teenides koguni viiendiku vähem kui eesti koolide lõpetajad. Ilmselt suundub osa helgemaid päid õppima eesti õppekeelega gümnaasiumi, osa aga läheb Eestile lihtsalt kaotsi, jätkates haridusteed ja hiljem ka tööalast karjääri raja taga. Ning kahtlemata mõjutab palgataset ka keeleoskus.

Mis puutub õpilaste arvu, siis faktidele tuleks otsa vaadata siingi: Tallinna vene koolides on tosina aastaga gümnasiste jäänud üle kahe korra ehk 2300 võrra vähemaks.

Peamiselt pealinna keskendunud võitlusel venekeelse gümnaasiumihariduse üle on aga ilmselgelt poliitiline tagapõhi, mis kokkuvõttes ainult suurendab segadust ja tegelikult ka ebavõrdsust.

«Aina kõlavama kõnega me täname ja ülistame kooli / Üha kenama ja heledama, toredama tuleviku teid,» kõlas kunagine ansambli Rock Hotel menulugu.

Nende tulevikuradade kenadus, heledus ja toredus, nagu uuring taas kord paljastab, kõigub Eestis paraku üsna suures piires. See nõuab edasist analüüsi ja tulevikku suunatud otsuseid.