Juhtkiri: Eduri missioon

Lennuka tantsijakarjääri lõpetanud Toomas Edur lennutati eile uuele orbiidile

Äsja tantsukingad varna riputanud Eesti viimaste aegade kuulsaim balletiartist Toomas Edur pühitseti eile Estonia talveaias uude ametisse – juhatama eesti balletti rahvusvahelise tuntuse poole.

See ei tähenda aga mitte enese võõraste sulgedega ehtimist ehk teisisõnu, mitte kuulsate tantsijate ja lavastajate Estoniasse meelitamist, vaid eeskätt Estoniast ja Eestist erinevail põhjusil lahkunud tantsijate tagasikutsumist neile tööpakkumisi tehes ning muidugi kogu trupile uue hingamise loomist. Nii vähemalt Toomas Edur oma 1. augustist ametlikult algavat viieaastast töösuhet Estoniaga ja tulevast missiooni talveaeda kogunenud ajakirjanikele ja kolleegidele kirjeldas. «Tuntus tuleb koos selge identiteediga,» kinnitas tulevane peaballettmeister.

Võiks siis oodata, et meeletu töökogemusega, tagasilöökide ja suurte õnnestumiste kaudu karjääri tippu jõudnud Toomas Edur üritab ehk luua samasuguse suveräänse ja omanäolise balletiilma, nagu seda suutsid Mai Murdmaa ja Ülo Vilimaa.

Kerge see olema ei saa, sest enamik loomingulisi kollektiive meenutavad sageli katelt, milles podiseb paras mulgi puder, paisates välja rivaalitsemiste, kadeduse, intriigide kuumi aure.
Edur tantsis Estonias 1988–1990, sealtpeale on ta Inglismaalt Eesti kultuurielu jälginud. Ta tuleb kollektiivi juhtima n-ö puhta lehena. Kunagine priimabaleriin, aastaid balletipedagoogina Austrias, Soomes ja Saksamaal töötanud Tiiu Randviir usub, et Edurit saadab edu ka peaballettmeistrina – inimesena on ta suhtlemises aval, tulvil uusi ideid ja võimeline vaimustama oma kaaslasi.

Edur tähendab kindlasti Estoniale edasiminekut. Kas või põlvkonna mõttes. Senisel Estonia balletijuhil Tiit Härmilgi on ette näidata tohutu saavutustepagas nii kunagise tantsija kui ka lavastajana. Praegugi kuuluvad Estonia repertuaari raudvarasse tema lavastatud Tšaikovski «Luikede järv», ta on loonud koreograafia ja lavastanud Prokofjevi «Romeo ja Julia», Raveli «La valse» ja «Bolero», Minkuse «Don Quijote».

Härm juhatas Estonia balletti rasketel üleminekuaastatel 1990–1992 ja naasis Itaaliast taas selle kunstiliseks juhiks 2001. Kuid 63. eluaastat astuva Härmi ja äsja 40 piiri ületanud Eduri vahele jääb just niisugune ajalõik, mis nõuab teatepulga vahetust.

Loodetavasti võib Eesti kultuuriavalikkus olla rahul, et välismaal loorbereid lõiganud meistrid koju naasevad. Ja et nad ei tule siia mitte loorberitele puhkama, vaid missiooniga end Eesti kultuurivankri ette rakendada.