Mikk Salu: head ajad ootavad ees

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikk Salu
Mikk Salu Foto: Toomas Huik / Postimees

Verivärskes uuringus «Õpingute ebaõnnestumiste kulud Eestis» on üks väike graafik, mis näitab inimeste palku vastavalt vanusele ja haridustasemele. Iseenesest pole uuringu põhirõhk sellel graafikul, ometi sisaldab see infot, mida sellisel kujul pole varem Eestis esitletud.



Mida me siis teada saime? Esiteks seda, et kõige kõrgemad palgad on praegu 35–37-aastastel, ja kõige enam torkab see silma kõrgharitud meeste puhul. Sisuliselt seega mitte 90ndate alguse erastajate ja firmaloojate põlvkond, vaid esimene põlvkond, kes sai kõrghariduse iseseisvuse taastanud Eestis. Mis eriti huvitav: jah, praegu on troonil 35–37-aastased, kuid nooremate palgad liiguvad edasi veel kiiremini. Tegelikult ongi juba viimased 15 aastat trend, et iga uus ülikooliuksest väljuv lend jõuab eelmisega võrreldes kõrgemale palgatasemele. Noored on startinud kiiremini, targemana ja produktiivsemana. (Need arvutused teinud Indrek Seppo Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast lisab täpsustuseks, et majandusbuum ja kriis on ehk komakohtades trendi mõjutanud, kuid üldpilti see ei muuda.)

Kokkuvõttes näitab see, et Eesti haridus on teinud midagi õigesti ja Eesti majandus liigub produktiivsemas suunas. Tõenäoliselt on Euroopas vähe kohti, kus noortel oleks nii head ja kiired karjäärivõimalused kui Eestis. Ja pangem tähele, et kuigi praegu on palgatipp 30ndate eluaastate keskpaigas, ei tähenda see, et vanemaks saades nende inimeste palgad langeksid. Ei, lihtsalt uus norm ongi kõrgem. Mingis mõttes võibki seda palgagraafikut lugeda nagu tõusulainet, mis muudkui kerkib ja kerkib ja sellisena kannab see Eesti majandust veel järgmised 10–20 aastat. Meil on põhjust optimistlik olla.

Lühiajaliselt võib palkade selline liikumine tekitada ka probleeme. Käepäraste näidetena meenuvad õpetajad ja kaitseväelased. Need on ametid, kus palgakõver alustab suhteliselt madalalt ja liigub kerges tõusujoones läbi elu. Praegune 50-aastane õpetaja saab teiste sarnase kogemuse ja haridusega 50-aastaste inimestega võrreldes head ja kõrgemat palka. Selles vanusekohordis ei tohiks kurtmist olla, palk on konkurentsivõimeline. Hoopis teine lugu on 25-aastase õpetajakarjääri alustava noorega. Ta alustab suhteliselt madalal tasemel, aga nagu viidatud, Eestis sööstavad tema eakaaslaste palgad juba pikka aega teistel elualadel kiiresti üles. Samasugune palgakonflikt on ka kaitseväelastel. Kõikide õpetajate ja kaitseväelaste palka ei jõuaks tõsta ja poleks vajagi (ealiselt vanemates kohortides on nende palgad konkurentsivõimelised), nooremate seas on aga palgaprobleem reaalne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles