Belgia linna Hasselti näidet lammutava Tartu Ülikooli majandusmagistrandi Robert Müürsepa väitel ei pane tasuta ühistransport autokasutajaid rohkem bussiga sõitma. Ka pole tema sõnul põhjust karta, kui jätta ühistransport hoopis eraettevõtjate korraldada ja hinnastada.
Viimastel kuudel hoogsalt tähelepanu kogunud Tallinna linnavalitsuse idee võimaldada tallinlastele 2013. aastast tasuta ühistransporti kulmineerub tuleval nädalavahetusel, kui lõppeb linnakodanike arvamust uuriv küsitlus.
Arvestades linna püüdlusi ideed promoda ning järjekordi kaubanduskeskustes pesitsevate küsitluskastide juures, võib ehk oodata küllaltki arvukat vastukaja. Küllap leiab kinnitust ka paljude aimatav rahva heakskiit, sest kellele ei meeldiks saada midagi tasuta.
Muidugi teame, et tegelikult ei saa ühistransport olema tasuta, kuna lõpuks katavad selle kulud maksud. Nii on sellegi idee puhul tegemist kõige lihtsama varade ümberjaotamisskeemiga.
Ühe põhjusena tasuta ühistranspordi teostamiseks ongi toodud raskemates oludes elavate perede olukorra kergendamist. Kuid mõne inimese situatsiooni parandamine teiste arvelt ei ole veel põhjus niivõrd mastaapseteks ümberkorraldusteks.
Ühiskonna huve teenivate inimeste teod peaksid andma kasu kokkuvõttes kõigile. Antud küsimuses on need aspektid aga jäänud tagaplaanile ning põhjalikke analüüse projekti majanduslikust kasulikkusest pole mulle küll silma hakanud.
Loobitakse vaid üksikuid fraase, et on liitutud leppega vähendada heitgaase ning kui me kohe transporti ümber ei korralda, siis äkki jõuab Brüssel ette. Tallinna TVs jooksnud reklaamsaadegi omas moodsat hipsterlikku mentaliteeti.
Vale eeskuju
Tasuta ühistranspordist rääkimisel sageli eeskujuks toodava Belgias asetseva Hasselti linna kogemus aga peaks panema iga aruka inimese kulmu kergitama.
Enne reformi oli selles Tallinnast elanike arvult kordades väiksemas linnas kaheksa bussi, mis teenindasid nelja liini – see ei kannatanud välja võrdlust Tartugagi. Nii ei ole imekspandav statistika, et liinide arvu üheksale tõstmine ja busside arvu 40ni kergitamine kasvatas reisijate arvu kümnekordseks.
Palju huvitavam näitaja on aga asjaolu, et nendest lisandunud reisijatest vaid 37 protsenti olid uued. Ülejäänud kasv tuli juba varem busse kasutanud inimeste arvelt, kes hakkasid tihedamini sõitma.
Veel tähelepanuväärsem on see, et uutest reisijatest vaid 16 protsenti olid olnud autode kasutajad. Seega on väga raske võtta tõsiselt heitgaaside vähendamise argumenti Tallinna puhul, kus juba tänasel päeval on ühistransport paremas seisukorras kui reformieelses Hasseltis.
Ühistransport ei ole tervislikum
Saada autojuhte busse kasutama on äärmiselt keeruline. Tänase piletiraha kaotamine ei ole ilmselt meist paljudele võrdväärne loobumisega personaalsest keskkonnast oma autos, kus ei pea jagama maad teiste justkui kilukarpi pressitud kodanikega, kelle hügieen tihtipeale soovida jätab.
Võita tipptunnil kümme minutit sõiduaega ei ole võrreldav mõne ühistranspordist potentsiaalselt leitava haigusega. Nii muutub küsitavaks ka positiivne mõju inimeste tervisele, kui täiendavad reisijad tulevad jalakäijate ja jalgratturite arvelt, kes sattunud gripihooajal ühistransporti.
Bussikeskkonna parandamine aga nõuaks kogu praeguse veeremi suurendamist ja moderniseerimist, mis ei saaks olema kuigi odav.
Samuti tuleks selle hooldamiseks luua mitmeid uusi sotsiaalseid töökohti, millel teenijad välistaksid sissekorrale mittevastavate reisijate pealetuleku. Mupo rakendamisest siin on ilmselgelt eksitav rääkida, kuna praegusel kujul saaksid tasuta sõita ju ainult tallinlased. Teiste pileteid tuleks ikka edasi kontrollida.
Milleks ummistada kesklinna?
Mainitud kiiremate muutuste kõrval tuleks mõelda ka pikemaajalistele mõjudele. Brüsselis esitatavates aruannetes rõhutatakse pidevalt, et tuleb planeerida kaugemale tulevikku, kuna tasuta ühistransport mängib rolli inimeste elukohavalikus.
Sellisel juhul tuleks aga võtta arvesse ühistranspordi suutlikkust kiirendada linnastumist tänu liikluse läbilaskevõime suurenemisele. Kui suures sipelgapesas me ikkagi elada tahaksime? Minule tundub sooduskampaaniate ajal küll kehtivat reegel, et mida lähemal asub kauplus kesklinnale, seda võimatum on seda läbida. Ja meeldivaks ei saa seda kuidagi pidada.
Ehk oleks parem, kui jätaks ühistranspordi rahastamise siiski neile, kes selles enda jaoks mingit kasu näevad. Kui see tähendab, et mõned peavad elukalliduse tõttu linnast välja kolima, siis ega sellest midagi ju katki pole.
Ettevõtjad lähevad ikka sinna, kus on tööjõudu. Nii nagu soomlased ja rootslased toovad oma tootmised siia, viiksid meie omad tööandjad need jälle linnast välja. Sellisel moel saaks äkki ka regionaalpoliitika ning maakondade bussiliinide probleemidele leevendust?
Postimehe arvamusportaal küsib sel nädalal ekspertide, poliitikute ja aktiivsete linnakodanike kommentaare tasuta ühistranspordi ideele.
