Tõnis Saarts: pesuehtne leninlik tsentralism

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Saarts
Tõnis Saarts Foto: Peeter Langovits

Keskerakonnas valitsevad pesuehtsale leninlikule tsentralismile omased mängureeglid ning viimase aja arengud näitavad liikumist veelgi autoritaarsema parteimudeli suunas, kommenteerib Postimehe arvamusportaalis värskeid arenguid Keskerakonnas Tallinna Ülikooli poliitikateadlane Tõnis Saarts.

Tegemist pole esimese pereheitmisega Keskerakonna ajaloos. Kui võrrelda praegust olukorda 2003. aasta sisekriisiga, kui parteist lahkus tervelt kaheksa nimekat keskerakondlast (Sven Mikser, Liina Tõnisson, Peeter Kreitzberg jt), siis tänane tüli on veel üsna tagasihoidlike mõõtmetega. Vähemalt esialgu.

Keskerakondlased on aastaid rääkinud sellest, et Eestis valitseb justkui «vaikiv ajastu», kus kõik peaksid justkui tunnistama ühte, paremerakondade ette antud, tõde.

Eilsete sündmuste valguses näib, et Keskerakond rakendab siin kaksikstandardeid. Minu meelest on Keskerakond peale teisitimõtlejate väljaheitmist kaotanud moraalse õiguse jutlustada demokraatia kriisist ja «vaikivast ajastust» Eestis, kui neil endil «kodus» kehtivad mängureeglid, mis viitavad kõige pesuehtsamale leninlikule tsentralismile.

Viimatinimetatud käsitluse järgi vaadeldaksegi parteid kui monoliitset võitluskaaslaste ühendust, kus liidrid omavad absoluutset tõemonopoli ja nende kehtestatud põhiliinist kõrvalekaldumine kuulutatakse reetmiseks.

Loomulikult võib öelda, et parteisiseselt peaksidki kehtima teised mängureeglid kui ühiskonnas tervikuna, kuna tegemist on erinevat tüüpi kooslustega. Seetõttu on partei ühtsuse huvides seesugused puhastused mõningatel juhtudel paratamatud ja isegi õigustatud.

Ma pole seesuguse käsitlusega nõus. Arusaamad erakondade sisedemokraatiast mõjutavad poliitikute arusaamu demokraatiast laiemalt. Tänane Eesti demokraatia on paljuski just seda nägu, nagu on Reformierakonna ja IRLi juhtide arusaamad demokraatiast nende endi koduerakondades. Seesugune demokraatiakäsitlus pole mulle kunagi kõige julgustavam tundunud.

Keskerakonnas toimuv aga viitab sellele, et siin on astutud mitu pikka sammu edasi, liikumaks veelgi tsentraliseerituma ja autoritaarsema parteimudeli suunas.

Postimehe arvamusportaal küsib täna ekspertidelt ja poliitikutelt, mida võivad Keskerakonna sisepinged Eesti poliitilisele maastikule kaasa tuua.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles