Päevakorrale toodud arutelu kiiruskaameratest sunnib ka mind siinkohal sõna võtma. Muidugi on õigus mu kolleegil ja sõbral Heino Pedusaarel, kes mõni aeg tagasi Postimehe veergudel märkis, et autode spidomeetrid ei ole täppismõõteriistad, vaid üksnes indikaatorid, mille kiiruse lugemise täpsus on ehk pluss-miinus 5 protsenti. Ma pole märganud liikluspolitsei kommentaari sellele ülimalt olulisele detailile.
Nähtavasti on seal käibiv arusaam endine - oma asi, kuidas te oma spidomeetri mõõtetäpsust kontrollite, meie asi on trahve välja kirjutada... Ja ometi võiks vastav seltskond trahvijaid tulla poolele teele autojuhtidele vastu: kuivõrd mingi kiiruskaamera radarsüsteem fikseerib nii- või naamoodi auto hetkekiiruse, oleks ju imelihtne sinna lisada üks elektrooniline vidin ning kaamera kapi peale suurelt tulikiri «Teie auto kiirus on xxx km/h». Edasi on juba sõitja asi, kas ta käib selle kiiruskaamera eest 2 või 5 korda läbi ja testib oma spidomeetri ära. Pedusaare pakutud kontroll stopperi ja kilomeetripostide järgi on ikka natuke vanamoodne, eks ole? Ja palju neid kilomeetriposte üldse järele on jäänud?
Ning lõpetuseks. Protekteeritud rehvide läbimõõt võib erineda standardsete kummide läbimõõdust, ning just suurenemise suunas, mis aga spidomeetri näidule petunumbreid tekitab.
Helges tulevikus on nagunii kõik autod varustatud jälgimissüsteemiga, mis peale auto asukoha näitab pidevalt ka selle riistapuu liikumise kiirust. Heldeke, mis selle imaginaarse hulga faktidega küll peale hakatakse?