Aaviksoo oponendid ei taha suuremaid klasse

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Postimehe arvamusportaali palvel haridusminister Jaak Aaviksoo ideid õpetajatele palgalisa leidmiseks kommenteerinud huvirühmade esindajad taunisid mõtet klassikomplekte suurendada.

«Kuidas ikkagi oleks, kui püüaksime organiseerida oma koole niiviisi, et klassiruumis istuks natuke rohkem õpilasi, no 10 protsenti rohkem õpilasi? Kas õpetajad ja avalikkus toetaks seda sammu, sest seal on 10 protsenti palgatõusu,» küsis Aaviksoo eelmisel nädalal ETV «Foorumi» saates, otsides võimalikke kohti pedagoogide sissetulekute kasvatamiseks.

Enn Kirsman, lastevanemate liidu juht
Selle meetme tõhususes julgen kahelda. Kui eesmärk on raha kokkuhoid ja suuremad palgad, võib õpilaste arvu klassides suurendada kas või kümme korda (ja maksta õpetajatele praegusest kümme korda suuremat palka). Aga mida see laste arengukeskkonnale tähendab?

Pealegi on enamikus Eesti koolides olukord, kus koolis lihtsalt on mingis klassis nii palju (vähe) lapsi, nagu neid seal parasjagu on, ja juurde pole neid kuskilt võtta. Kui kehtestame miinimumarvud ka alg- ja põhikoolidele, siis tuleb meil lisaks gümnaasiumivõrgule oluliselt koomamale tõmmata ka põhikoolide võrku. Ja kui see ei vähenda hariduse «kättesaadavust», siis ... Aga reformi tulemusena on ju avalikkusele lubatud nii gümnaasiumi kui põhikooli tugevnemist.

Oleme seda meelt, et põhikoolide õpilastele tuleks kehtestada miinimumarv, kuid see oleks arv, millest suurematele koolidele tagatakse riiklikult kaitse ja säilimine. Et koolipidajal ei tekiks kiusatust (nagu juhtus Pühajärve kooliga) suurema kooli efektiivsema majandamise nimel väiksemaid likvideerima hakata.

Astrid Sildnik, õpetajate liidu juhatuse liige
Suuremad klassikomplektid võivad esialgu tunduda säästlikumad ja efektiivsemad, kuid kas see nii tegelikult on, vajaks põhjalikumaid uuringuid.

Martin Kaasik, Tallinna Laagna gümnaasiumi direktor
Klassikomplektide suurendamine annab küll paberil kokkuhoiu, kuid on reaalses elus vägagi utoopiline. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on koolides klassikomplektid (põhikool) maksimaalselt 26 õpilasega ja näiteks kahe paralleelklassi liitmise tulemusena ei saa kuidagi ühte või kahte 30st.

Õpilaste arvu suurendamine on reaalselt võimalik ikka ainult esimese klassi vastuvõtmise protsessis ja õpetajate palgaraha mõjusus maksimaalselt 5 protsenti. Ning seda alles 6-7 aastat pärast vastava seaduse jõustumist. Väljaspool suuri linnu tuleks aga enamik põhi- ja algkoole sulgeda ning kas massiline õpilastransport tuleks oluliselt otstarbekam?

Kuldar Rosenberg, õpilaskondade liidu esimees
Väljapakutud mõte klassikomplekti suurendamisest on libedale jääle minek. Ministril on kombeks tuua välja rohkem keskmisi näiteid. Samas peame tunnistama, et levinuim klassikomplekti suurus ei ühti Eestis klassi aritmeetilise keskmisega. Meil on hulk koole, kus on õpilasi tõepoolest klassis vaid 12, kuid ka koole, kus on 30 ja üle selle õpilast klassis.

Ehk siis, me ei saa teha otsuseid vaid matemaatiliste arvutuste põhjal, vaid peame vaatama reaalset elu. Võttes kõike eelnevat arvesse, jõuame ühe koolivõrgureformi põhiküsimuse juurde, milleks oleks koolivõrgu ühtlustamine.

Haridusminister Jaak Aaviksoo käis eelmisel nädalal arutamiseks välja viis ideed õpetajate palga tõstmiseks haridussüsteemi lisaraha suunamata ning kaks ideed õpetajate töökoormuse vähendamiseks. Postimehe arvamusportaal küsib sel nädalal erinevatelt asjaosalistelt, mida nad neist mõtetest arvavad.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles