Kommenteerides presidendi eilset kõnet, leidis emakeeleõpetajate seltsi juhi Kaja Sarapuu, et koolis on vaja mitte rohkem kirjalikke töid, vaid põhjalikumat valminusse süvenemist.
Pedagoog: õpilasi huvitab hinne, mitte vigadest õppimine
/nginx/o/2021/01/28/13601422t1hd2b5.jpg)
15. märts 2012, 00:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Presidendi soovis, et haridussüsteem võiks panna üha enam rõhku kirjaliku eneseväljenduse õpetamisele, on iva.
Tegelikult tehakse koolis üsna palju kirjalikku (mõtte)tööd ja kirjutatut ka kontrollitakse. Õpetajad teavad, et probleem on aga pigem selles, et pärast parandamist ei tunne töö autor sageli huvi selle vastu, mis oli valesti ja kuidas paremini saaks, vaid mis oli hinne.
Seega aitaks tõhus tööde analüüs nii keele kui sisu aspektist. Selleks aga erinevatel põhjustel aega pole.
Emakeeleõpetajad ei usu, et kvaliteeti on võimalik tõsta kvantiteedi suurendamisega. Vaja oleks hoopis süveneda keeleprobleemidesse. Ühe töö süvendatud analüüs on efektiivsem kui mitme pealiskaudse töö kirjutamine.
Kahjuks ei soosi uue, 2012. aasta gümnaasiumi emakeele riigieksami vorm kirjaliku eneseväljendamise edendamist. Kui eksam näeb ette 6 tunni jooksul 4 teksti lugemist ja 5 teksti loomist, siis selle oskuse lihvimisega tulebki eeldatavasti gümnaasiumi emakeeletundides tegelda.
Kuid hea keelekasutuse ja kirjaliku väljendusoskuse arendamiseks on taoline eksam halb, sest ei jätku aega: aega oma mõtete koondamiseks ja korrastamiseks, aega süvenemiseks ja mõtte- ning kirjatöö
nautimiseks.
Arvutil tippimine on rohkem tehniline oskus. Osa kirjatöödest esitavad õpilased kindlasti juba igas üldhariduskoolis arvutil tehtult. Õpetajate tööd see lihtsamaks ei tee: arvutis vigade parandamine
võtab umbes kolm korda rohkem aega kui käsitsi kirjutatud teksti korrigeerimine.
Õpetajate tähelepanek on, et niipea kui laps klaviatuuri puudutab, toimub peas justnagu klõps, mis keeleteadmised välistab. Võib-olla saaks nii mõnelgi korral mõte paremasse keelde, kui selle kirjapanemiseks kuluks natuke rohkem (mõtlemis)aega.
President Toomas Hendrik Ilves soovitas eile Rahvusraamatukogus emakeelepäeva konverentsil esinedes gümnaasiumidel ja kõrgkoolidel nõuda õpilastelt ja tudengitelt senisest rohkem kirjalikke töid, sest nii õpiksid noored oma mõtteid süsteemselt kirja panema. Lisaks leidis president, et noored võiks õpetada kiiremini kirjutama, võttes appi näiteks spetsiaalsed tarkvaraprogrammid.