Kui vanalt peaks noored valimiskastide juurde laskma? Kuigi praegune vanusepiir 18 aastat võib meile tunduda iseenesestmõistetav ja loomulik, mureneb see kujutlus põhjalikumalt järele mõeldes üsna ruttu.
Juhtkiri: kui noortel noortel peaks Eestis olema valimisõigus?
2. märts 2012, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Milline oleks mõistuspärane vanusepiir? Küllap oleme kõik nõus, et kolmeaastane ei saa iseseisvalt valimisotsuse tegemisega hakkama, aga 30-aastane üldjuhul saab. Seda, miks on piir just 18, aga mitte 16 või hoopis 25 või 14, on juba väga raske põhjendada.
See on lihtsalt ühiskonnas kehtiv kokkulepe, seadusepügal, millele me eriti vastu pole sõdinud. Küllap seostub arv 18 kujutlusega saabunud küpsusest. Ka tänapäeval poleks sugugi raske esitada kaalumist väärt argumente hoopis selle poolt, et 18-aastane ei ole siiski veel küps täiskasvanu ei bioloogilise ega sotsiaalse arengu mõttes.
1920. ja 1933. aasta põhiseaduse järgi oli valimisõiguse vanusepiir 20 aastat, ehkki toona läksid inimesed tööle ja ka abiellusid keskeltläbi varem kui tänapäeval. 1938. aasta põhiseaduses tõsteti vanusepiir koguni 22 aastani. Inimese areng pole üks sirgjoon.
Peale selle, et nii bioloogilises kui sotsiaalses arengus on palju komponente, on inimeste vahel individuaalsed erinevused. Viimast arvestatakse kohtus täisealiste teovõimetuks kuulutamisel. Isikuomaduste laialdasem hindamine valimisõigust andes oleks aga vastuolus demokraatia põhimõtetega, nagu me neid tunneme.
Teistpidi on raske argumenteerida hääleõiguse vanusepiiri 18 aastalt 16 aastale langetamise vastu. Pole lihtne vastata, miks peaks pidama 16-aastast hääleõiguse kasutamisel vähem võimekaks kui 18-aastast. Kas 16-aastane on valimistel osalemiseks liiga rumal?
Kindlasti on ka vanemate kui 18-aastaste kodanike hulgas palju neid, kes pole kuigi hästi kursis ei riigi ülesehituse ega päevapoliitikaga. Ometi ei pea me võimalikuks kehtestada valijatele mingisugust «poliitikaga kursis olemise eksamit», sest niisugune eksam kaotaks demokraatlikud valimised. Valimiste päev on eksam hoopis poliitikutele.
Kas 16-aastased on keskmiselt liiga emotsionaalsed ja mõjutatavad võrreldes 18 aastastega?
Võib-olla, aga seda väidet tuleks sellisel juhul andmetega kinnitada. Austrias langetati 2007. aastal valimisiga ning väidetavalt pole sellel sammul olnud mingisuguseid halbu tagajärgi.
Samas pole (veel?) ette näidata kasvanud valimisaktiivust ega muude oodatud sisuliste eesmärkide saavutamist.
Valimisiga saab Eestis langetada, muutes põhiseadust. Muid juriidilisi takistusi sellise sammu astumiseks pole, väidetakse justiitsministeeriumis koostatud ülevaates. Täname juriste nende töö eest ja loodame argumenteeritud arvamusavaldusi sotsiaalteadlastelt ning teistelt kodanikelt.