Liisa Pakosta: lasteaedu kujundavad hoiakud (24)

malle mutt 22.02.2012 12:51

Liisa unustas mainida, et lasteaia rühmi seaduse piires suuremates linnades tavaliselt suurendatakse. Seadus lubab laste arvu rühmas suurendada: lasteasutuse pidaja võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada laste arvu sõimes 16-ni ja aiarühmas 24-ni kui on tagatud tervisekaitsenõuded. Tartus on lasteaedu, kus üheruumilises rühmaruumis, kus mängitakse, õpitakse, süüakse ja magatakse, on 24 koolieelikut 7 hommikul 6-ni õhtul. Teil ei jätku fantaasiat, et mõelda nende laste heaolu peale ja nn soodsate arengutingimuste loomise peale. Peale lõunast magamist on toas õhk nii paks, et kirves püsib laes.
AGa seadust ümber muuta ei saa - raha ei ole!

Tegelikkus 22.02.2012 12:54

Muidugi kujundavad hoiakud. IRL on olnud pikalt riigitüüri juures ning see hoolimatus on paljuski IRL'i hoiak. IRL'i poolt öeldud ilusad sõnad on reeglina petekas.

seosetu 22.02.2012 15:06

Sönademulin,kogu see artikkel.

Milleks vastanduda? 22.02.2012 15:47

Huvitav, miks J. Eskori artikkel kõiki solvab ja ärritab, nüüd ka Pakostat? Eskori artikkel tõi esile lasteaia süsteemi halva poole, aga ilmselgelt polnud tal mõttes kõiki ühe mütsiga lüüa. Miks mitte tunnistada seda, et ongi erineval tasemel lasteadu, kasvatajaid jne ning võtta kätte ja tegeleda probleemsetega. Põhimõtteliselt Pakosta seda oma artiklis ka väljendas, aga kummaline on samas see, et ta kutsub üles lapsevanemaid rohkem arvamust avaldama. Rukkilille näite puhul olid lapsevanemad korduvalt pöördunud lasteaia juhtkonna poole ja ka haridusameti poole, et lastemänguväljak nö korda teha. Midagi ikka ette ei võetud! Kas peab otse L. Pakosta poole pöörduma nii nagu ta ise pakub. Kõike ei anna seadustesse normidena kirja panna, on olemas terve mõistus. Kas Rukilille tragöödia oleks olemata jäänud, kui seadus oleks teistsugune?

marta 22.02.2012 16:26

Artikkel on ju kena üritus pingeid maandada. Tegelikkus on see, et härra HARIDUSministri seisukoht on, et lasteaiad pigem pole haridusasutused ja see annab hoopis vabamad käed miinimumkoosseisude koostamisel ja rahastamisel. Veel enam - riik pühib käed puhtaks lastele eluks aluse panemisel, jättes kõik enne kooli toimuva KOVi otsustada. Aga kui paljudel omavalitsustel on raha lasteaedu ehitada, korda teha, maksta õpetajatele palka jne. Maandun vana ja leierdatud mõtte juures - kas ja kellele on Eestis lapsi vaja?

Kai 22.02.2012 22:20

Lapsed on oma vanematele rõõmuks. Ärge tehke ühtki last selle mõttega, et riigile on vaja. Minu lapsed on minu pensionisambad st rõõmu toovad ja hoiavad noorena. ;)

malle muttile 22.02.2012 17:20

Seadus lubab rühmasid suurendada AINULT vastavate tingimuste olemasoleul - kui on selleks rohkem ruumi, lisapersonali jne. Lisaks peavad lapsevanemad ise vastava ettepaneku tegema, mille täitmine ilma tingimuste olemasoluta ka võimalik pole. Kui rühma on suurendatud ilma vastavate tingimuste olemasoluta või loomiseta, on tegu seaduserikkumisega.

väsinud igand 22.02.2012 19:54

Meil on igas rühmas 25 last ja tahaks teada, millise seaduse järgi nii olema peab? Pakosta jutt ei kannata kriitikat, sest lasteaed ei ole hüppelaud eliitkooli. Tuleb võtta alushariduse õppekava, seda veidi uurida ja siis vaadata, mida nõutakse eliitkoolide katsetel. Siis tulla lasteaeda ja näidata mulle, arusaamatule, kuidas kõike katsetel nõutavat on 25 lapsele (10 neist venelased) võimalik MÄNGULISELT selgeks õpetada.

:) 22.02.2012 21:28

Olen 100% Su jutuga nõus.

Kai 22.02.2012 22:23

Kas selle kommentaari mõte on selles, et kõik lapsed peaksid saama sellise õppe, et saaksid eliitkooli sisse?

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Kai(22:20 22.02).

to Kai 23.02.2012 05:27

Ei ole. Kui Pakosta jaoks näitab eliitkooli sissesaamine lasteaia "tublit" tööd, siis näidaku ette, kuidas seda teha. Lasteaed ei ole kool!

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka väsinud igand(19:54 22.02).

kukupai 22.02.2012 20:52

väga pikk jutt ja ainult üks ettepanek - lapsevanemad olgu aktiivsemad. IRL võiks mõne asjalikuma ettepaneku teha, aga vahest siiski mitte - nende tasuta kõrghariduse ja emapensioni loosungid on muutunud realiseerumise käigus absurdiks.

oehhhh 22.02.2012 22:17

meil sõimerühmas 18 last nimekirjas ja kohal käib pidevalt 13- 14 last. See ei ole normaalne. Mõelge ikka laste peale ka ja 1 õpetaja peab nendega hakkama saama. Pidev riidesse toppimine, nii õue minnes kui magama minnes.

Kai 22.02.2012 22:34

Meil oli sõimes emasid, kes said abis käia jne. Rääkige oma nime all ja konkreetselt. Tahaks ka teada, kus on probleemid. Eks probleemne lapsevanem võib küll igal pool probleemi välja võluda.
Tean, et keegi keeldus lasteaiast lahkumast, kui ei saa soovitud rühma ja siis ei osanud sellega enam miskit mõistlikku peale hakata. ;)
Mul ka kuulujutud, sest ise koolis ega lasteaias ei tööta. Ainult olen oma lapsi kasvatanud. Kas teie olete? Mõelge, mida ise olete teinud, et laps oleks hästi kasvatatud ja tubli. Ma ei mõtle ette õpetamist, vaid sotsialiseerimist ja lapsega koos tegutsemist.
Mul hakkas vanem laps lugema alles 7-aastaselt aga kooli minekuks luges nii palju, et oleksin vahel isegi raamatu käest võtnud. Teismelisena on huvitud DNA-st jne. Ei käi eliitkoolis, kuid igal pool käinud esinemas-võistlemas. Eliitkooli katsetel kaotas mõne punkti vestlusega ja ma ei kahetse seda. Teine laps ei käinud kuskil katsetel vaid läks samasse kooli, kus teine ees oli. Nüüd on mõlemad viielised ja soovitan neilkäia samas koolis kuni lõpuni. ;) Üks õpetaja sealt tavakoolist, kus lapsed eelkoolis käisid, ütles mulle, et ka neile võiks geeniuseid tulla. Oli see nüüd nali või mitte. Eks mõelge ise.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Kai(22:20 22.02) ja Kai(22:23 22.02).

Mida juttu! 22.02.2012 22:38

"(mõnes la-s) ei saada lugemisoskustki, ehkki viimast esimese klassi õppekava üldiselt eeldab"

Lasteaedadest rääkides võiks poliitik ennast kurssi viia sellega, mida eeldab KELA RÕK, mitte esimese klassi õppekava!!

Igaks juhuks 22.02.2012 22:43

Kõigile, kes asjaga kursis pole( ilmselt ka artikli autorile) selgituseks:
KELA RÕK - koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka Mida juttu!(22:38 22.02).

õpetaja 22.02.2012 22:44

Teadmiseks!
Koolieelse lasteasutuse seadus ütleb, et lapsevanem vastutab lapse kooliks ettevalmistamise eest. Seaduse järgi ei ole ükski lasteaed kohustatud last lugema õpetama, see on lapsevanema kohustus.

õpetaja 22.02.2012 23:15

kui päris korrektne olla siis, ütleb Eesti Haridusseadus nii:
§ 24. Koolieelsed lasteasutused

(1) Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka õpetaja(22:44 22.02).

Sine Odio 23.02.2012 00:39

Otsisin huvi pärast, mida alushariduse all mõeldakse ja mida siis vanemad tegema peaksid. Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel valitseb selle koha peal tühjus:
http://www.hm.ee/index.php?0512220

Viitega HTM-le leiab Rajaleidja veebilehelt sellise seletuse:

Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
Alushariduse eesmärk on toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks.

Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus. Alushariduse raamõppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel.

Lasteasutuse liigid on:
•lastesõim - kuni kolmeaastastele lastele
•lasteaed - kuni seitsmeaastastele lastele
•erilasteaed - kuni seitsmeaastastele erivajadustega lastele

http://www.rajaleidja.ee/alusharidus-2/
***************************************

Kui päris korrektne olla, siis eelduste loomine ikka lugema õpetamine ei ole. Eelduseks võib olla ka õpetada laps kodus lihtsalt tähti tundma. See, et vanemad vastutavad, ei tähenda, et ka õpetavad, sest "õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus", nagu lugeda võib. Seega võivad vabalt viia lapse koolieelsesse lasteasutusse, milleks enamasti on lasteaed, ning soovida neilt õppekava kohast õpet. Või saan ma millestki valesti aru?

õpetajale 23.02.2012 00:27

Koolieelse lasteasutuse seadus ütleb väga selgelt:
§ 2. Alusharidus
(1) Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
(2) Alusharidus omandatakse lasteasutuses või kodus.

Nii et kui päris korrektne olla, siis alusharidus omandatakse koolitusloa alusel tegutsevas lasteasutuses (st lasteaias) juhul, kui laps seal käib. Kuskilt ei loe sellest seadusest (ja jutt pole siin mitte nõukaaegsest haridusseadusest, vaid praegu kehtivast koolieelse lasteasutuse seadusest) välja, et seaduse järgi polevat lasteaed kohustatud last õpetama.

milleks? 23.02.2012 12:14

... lugege, et lapsevanem vastutab....
Jutt on vastutusest.Loomulikult lasteaed toetab, mängib ja õpetab. Kuid, mis on vanemate kohustus. Sõime tuuakse lapsed, kes ei oska lusikat käes hoida, potil käia, tassist juua.
Vanemad nõuavad õpetage lapsele selgeks eluks vajalikud enesega toimetuleku oskused.
Õpetage laps iseseisvalt sööma, pissil käima, riietuma, mängima. Kõike peab lasteaed õpetama, milleks see vanem lapse muretseb, kui ta ei suuda mõista millised kohustused kaasnevad lapse sünniga.
KAS tõesti peab lasteaed kõik vanema eest ära tegema?
Jutt oli Eestis hetkel kehtivast haridusseadusest.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka õpetaja(22:44 22.02) ja õpetaja(23:15 22.02).

hädas käitumishäiretega 23.02.2012 13:26

Andke keegi õpetajale täiendõpet, kuidas samal ajal rahustada diagnoosimata (vanemad ei lähe arstile) teisi peksvat last ja ülejäänud 23 last lugema õpetada. Nende ülejäänute tase ei ole ka ju selline, et saad pidada nagu koolitundi... Paljud lapsed hakkavad nagu iseenesest lugema, aga 15-20% lastega tuleb teha väga palju tööd, et neid lugema saada. Minu meelest on praegu lugemisest hoopis olulisemaks kooliküpsuse näitajateks sotsiaalne ja emotsionaalne valmidus kooli minna.
Õpetaja abi ei abista õpetajat kogu aeg. Ta peab iga päev ruumi koristama pesema, lauad katma, toidu ette valmistama (sageli tükeldama), taldrikutesse tõstma, nõud pesema. Kuidas saab ta seda kõike teha samal ajal õpetajat aidates?

milleks lasteaed? 23.02.2012 17:51

Kummaline on siit lugeda lasteaiaõpetajate hirmu, et äkki and peavad lastega ka TEGELEMA lasteaias, et tegelegu lapse vanemad! Aga milleks siis nende õpetajate arvates lasteaed üldse olemas on? Hoiuriiul, kus lapsed vakka püsigu?
Kui ruumi koristab koristaja, toidud tükeldab kokk, ja nõud peseb nõudepesumasin - miks siis ei võiks õpetaja abi õpetajat abistada?

ebavõrdsus 23.02.2012 19:32

Perede õigust võrdsele kohtlemisele ja kihistumist soodustavad ka KOV-d ise oma imelike vastuvõtukordadega. Nt Saku valla lasteaeda vastuvõtmise korras on selline "võrdsust hindav"punktike "§1 (1)Saku Vallavalitsuse ettepanekul võetakse lasteasutusse väljaspool järjekorda laps, kes vajab lasteaiakohta tema arengu huvidest lähtuvalt, mitmikud, vallavalitsuse avalike teenistujate ja hallatavate asutuste töötajate lapsed asutuse juhi põhjendatud taotluse alusel." Nagu sotsialism oleks tagasi,et kõik on võrdsed ja vallatöötajad on teistest kõrgemal. Sellised absurdsused peaks ikka minevikku jääma. Seadus peaks siiski igasugused erandid paika panema, mitte laskma KOV-l omadele soodsaid kordi luua.