Karin Streimann: esimene hinne – kaks (264)

endine 21.02.2012 09:42

Ise arvan, et hindamine on vale moodus motiveerida lapsi õppima- see on juba eos vale. Motiveerima peaks huvi aine vastu. Seda määrab ka mingil määral õpetaja, aga tegelikult on täiesti arusaadav miks õpetajad ei saa võibolla oma potensiaali kasutada. Riigipoolt on ette antud karmid õppekavad mis tuleb täita- omaloominguks seal eriti tõesti ruumi ei jää.

Lisaks ei saa eeldada, et kõik ained kõiki õhtemoodi huvitavad. Ma reformiks küll kogu täiega selle hullumeelsuse ära.

Inc 21.02.2012 11:45

Selles osas olen absoluutselt nõus, et hindamine motivaatorina suures plaanis ei toimi - hindamine motiveerib ainult edukaid. Kehvemad hinded tekitavad trotsi. Seega esimesel aastal võiks siiski lasta lastel kohaneda ja tunnustada kõiki, kes pingutavad, olenemata tulemusest.

Samas on põhikooli õppekava ka selline suhteliselt üldine, mis tuleks omandada olenemata huvist aine vastu, et elus edaspidi läbi püüa. See lihtsalt avardab silmaringi ja annab edasi elementaarsed teadmised.
Liiga "loominguline" lähenemine tekitab olukorra, kus suur osa inimestest ei saa aru ametlike dokumentide sisust - näiteks võetava laenu lepingu sisust, laenu tegelikust kulukusest, ei tee vahet bruto- ja netopalgal, ei oska emakeeles kirjutada või ei oma arusaamu inimeste erinevatest kultuurilisest või usulistest tõekspidamistest.

Sooja Kraad 21.02.2012 12:00

Primitiivne lihtsustus pidada hindamist mooduseks motiveerida põhineb paralleelil palgaga: käid koolis/tööl ja saad tasuks hinded/palga. Selle lihtsustuse põhimõtteline viga seisneb selles, et palgana saadavad rahaühikud saab kohe kauba või teenuse vastu vahetada, kuid hinded ei kehti isegi mitte neid väljastanud õpetaja juures vahetusekvivalendina. See tähendab, et hinnete eest ei saa soetada ei materiaalset ega immateriaalset väärtust. Hinded vaid fikseerivad teadmiste seisu, umbes nagu termomeetri näit, mis iseloomustab mõõtmise ajal mõõdetava objekti soojust.

kodanik 21.02.2012 14:07

Alustasin kooliteed harilikus linnakoolis aastal 1992 ja esimene veerand ei hinnatud üldse midagi, siis hakati hindama: lilleõis oli viis, nelinurk neli ja kolmnurk kolm. Kahtesid ei pandud, sest lapsed tulid kooli õppima ja mitte seniõpitut demonstreerima. Miks ei võiks praegu sama süsteem olla?
Mehega naerame, et laps on kooliküps kui ta oskab vabalt lugeda-kirjutada, vähemalt saja piires arvutada, paari võõrkeelt rääkida ja sisukaid lühiromaane rääkida/kirjutada. Tekib küsimus, et milleks siis veel vaja kooli minna?

Mulle meeldis koolis, ma ei puudunud mitte kunagi. Koolis sain alati kiita, sain suhelda, koolist sai igal aastal hunniku uusi toredaid raamatuid (mis oktoobriks juba kõik pähe kulunud) ja kui mõni aine oligi igav, nt eesti keel, siis lahke õpetaja lubas mul tunnis ilukirjandust lugeda või raamatukokku minna ja väikese taibude grupiga mõnd vana näidendit harjutada. Ja praegu olen reaalalal doktorant, seega mu jutt pole kantud isiklikust pettumusest ning vaimsest suutmatusest.
Kui paljud lapsed on igal aastal tuimast hinnete pärast tuupimisest masenduses? Kõik ei peagi saama doktoriteks ja veel igal alal. Koolisüsteemi suurim puudujääk on keskendumine hindelistele näitajatele, mis tegelikult ei peegelda ei õpilase edasijõudmist ega teadmisi. Mulle oli nt hindest viis vähe, ma sain nagunii pea alati selle hinde ja ma ei pidanud selle jaoks pingutama.
Ja samas, on palju õpilasi, kel on hea mälu, aga kes ei saa aru nendest faktidest, mida nad omale paariks päevaks pähe ajavad. Hinde viis saavad ära, aga tegelikult on ses osas rumalamad, kui kehva mäluga kolmeline, kes sellegi hinde saamiseks pidi asjast aru saama. Aru saamine, seostusoskus, teadmiste rakendusoskus on palju enam väärt ja jääb kauemaks kui ports pähe tuubitud faktikesi.
Olen ka ise õpetaja olnud ja tean. Õnneks õpetasin koolis, kus juhtkonda huvitas ainult korras paberimajandus ja et lapsed oleksid koolis turvaliselt hoitud, klassiruum terve ja seetõttu sain täieliku vabaduse õpetamise osas. Me ei jõudnud üheski aines läbi võtta tervet õppekavas ettenähtud materjali, kuid ma nägin, et õpilastes hakkas aine vastu huvi tekkima. Nad hakkasid nägema seoseid õpikutarkuste ja päriselu vahel. Nad hakkasid asjadest aru saama! Ja lõpuks tekkis suutlikkus õppida üsna kiires tempos nii et see oli meeldiv nii neile kui mulle. Kahjuks läks mu töökoormus laste sünni tõttu nii suureks, et pidin õpetamisse pausi tegema.

ikka 21.02.2012 15:31

Täitsa nõus selle Sooja Kraadiga. Ega see võrdlusmomendi tekkimne ole shokk ainult lapsele, vaid ka ahviarmastanud vanematele. Kui on õpetaja, kes julgeb neid objektiivsena panna.

Kurb on aga asja juures see, et väikekoolides ei kajasta need enamasti mitte võrreldavat teadmiste taset, vaid sageli vanemate positsiooni. Aga ega selleski pole miskit eriliselt traumeerivat. Pigem minimudel ühiskonnast ja selle tulemuste relatiivsusega arvestamise oskus on kõvasti kasuks peale kooli just nõrgematele ja muutub siis probleemseks hoopis neile ülehinnatutele (näiteks kõrgkoolis enam vanemate positsiooni baasilt enam hindeid ei panda. Kõigel oma head ja vead ning kõigil oma tõehetked, mis vahel ka shokeerivad. Küsimus pigem selles, millised järeldused keegi nendest oskab teha. Ja kui seda ei osata, on tulemus alati veel hullem. Aga ega see pole põhjuseks, miks peaks võrdlusmomendi keelama.

Endine 21.02.2012 15:42

to Inc 21.02.2012 11:45

Kindlasti on baas haridus ning silmaring tähtis. Kui asi huvitavalt teha küll midagi jääb "silmaringi" meelde. Kuid isegi seal usun, et saab väheke loomingulisemalt läheneda. Enda kogemuse järgi alates 7 klassist muutus asi juba suht pingsaks- eks see ole igaühe jaoks erinev ka.

Samas ma ei mäleta, et koolis oleks räägitud (elulistest asjadest) lepingute lugemisest ja neto/bruto vahest (võimalik, et majandus tunnis ehk midagi). Samas ma tean neid kuna kasutan igapäeva elus. Pigem tundub see minevat koduse kasvatuse hulka hoopis kui rääkida näiteks kiirlaenude võtmisest või muust sellisest moraalset laadi küsimusest.

Siin välja toodud tuupimispõhine haridus on ka väär minu silmis. Õpetada tuleb mõtlemist mitte ainult "mälu treenimist" lastel. Piisab sellest, et laps teab et see või too olemas ning kus selle leiab kui vaja rakendada.

Näiteks mul pole peas mis/kuidas ja milega võrdub näiteks trigonomeetrias siinus ja kosiinus jne. Aga ma tean, et need on olemas- tean kus neid rakendada saan elus ja kus ma nad leian vajadusel. Kas see viimane pole mitte tähtsam kui "pähe" õppimine, mis koolis tehti. Kui ma kasutaks neid tihemini kui paar korda aastas, küll see ka pähe jääks / õpiks. Seni pole vajadust olnud.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka endine(09:42 21.02).

no ma arvan 21.02.2012 16:21

et siin pole tegu et lapsed on muutunud nüüd sellest nõrgemaks või nii, vaid lihtsalt see on fakt et 2 tekitab lapses, nüüd ja ka ennemuistse kui n.ö tugevad lapsed on, olid, trotsi õppimise suhtes.
Võtta ette need lapsed kesalgklassides alguse 2 ja 3-sid saavad, paljud neist siis rõõmsalt nüüd koju minnes topelt õpivad...see ei tööta lihtsalt nii ja õpetajad peaks seda ka teadvustama endale. siin hullult nüüd riiki jälle ja jälle süüdistada... see pigem ettekääne et ei viitsi ise midagi muuta, süüdistame riiki, see on ju seal eemal kuskil siis me ei pea ise tegutsema...iga asjaga nii viimasel ajal. ma ei ole riigi hull fänn aga ise peab ka midagi ära tegema, jäta hetkel hindamata ja anna lapsele paari päeva pärast uus võimalus ja teavita vanemaid vms... oota jah riigi poolsest sekkumist mõttetu!!!!!!!!!!!!!!!!!

kah endine 21.02.2012 17:20

Hinne pole mingi motiveerimisvahend. See on tagasiside omandatud teadmiste kohta. Ka tuupimine e mälutreening on teatud maani hea, sest mälu vajab treenimist. Peale kooli võis raamatu läbi lugeda ja peaaegu kõik oli ühe lugemisega peas. Praegu lähed teise tuppa ja eelnev jutt meelest läinud. Tuleb vist jälle tuupima hakata.

Kui ei taha, et 2 frustreeriks, siis tuleb lapsele öelda, et 2 on hea hinne. Ega tõsised ja naerunäod numbrilisest hindamisest kuidagi erine. Vorm on ainult pisut teine.Pigem on siin vanemate frustratsioon taga, mis lapse enesehinnangut läbi hinnete mõjutab.

Just 21.02.2012 17:26

Väga asjalik lugu, olen Karin Streimanniga samuti 100% nõus. Tunnen et lõpetasin Eestis keskkooli õpetajate kiuste, mitte abil nagu see peaks olema. Tagasi mõeldes meenub vaid 2 või 3 õpetajat - kokku üle 30-nest kellega mul igapäevaselt aastate jooksul kokku puutuda tuli - kes tõepoolest aitasid õppida ja mõistsid õpilast. Enamus õpetajaid olid väga pahatahtlikud ja lihtsalt kiusasid õpilasi hinnetega, norides iga väikse asja kallal.

Ja peale selle on enamus eesti õpetajaid täiesti saamatud koolikiusamise ärahoidmisel. See justkui polekski nende asi, välja arvatud siis kui lärm liiga suureks läheb. Muidu ignoreerivad.

akhg 22.02.2012 01:39

Mul tulid pisarad silma ja klomp kurku. Kuidas nii võib?

To endine 22.02.2012 09:30

Seda hinnet saab 2te moodi vaadata, Eestis on harjutud vaatama nii et laps on järelikult rumal- mujal vaadatakse nii et järelikult ei saa õpetaja oma tööga hakkama.

Mina näen seda ka kui hinnagut õpetajale - ja mitte laps ei peaks jooksma , vaid õpetaja peaks testist järeldusi tegema ja sellele õpilasele selle selgeks tegema - palka ei maksta ju selle eest et 60-70% õpilastest suudad asja selgeks teha - järelikult on 30-40% tööst tegemata - selle järgi võiks ka palk olla - et motiveerida inimesi oma tööd tegema.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka G.(08:25 22.02) ja G.(09:23 22.02).

naiivitar 22.02.2012 09:48

asi pole ainult koolis, asi on ühiskonna juhtimises tervikuna- kedagi tegelikult ei huvita ja sisuliste probleemidega ei tegeleta.

õppekava on , aga kas keegi on kunagi küsinud, milleks seda vaja on? kuhu see viib? mida ja milleks õpitakse?

kool peaks inimest eluks ette valmistama- ja seda ta paraku teeb ka- siin saadki putuka kombel mõtetult siblida ja pukki upitatud kulid saavad sind kottida

peaasi, et saaks lapsed/noored jalust, töötud nimekirja, haiged ja vanad kasti, ise paberil asjad korda ja eurorahad kätte...

paberil on asjad "korras" tegelikkuses vaadaku igaüks ise kuidas saab

välja tulebki see, et kõigil on stress ja s.tt voolab nagu ikka mööda seina allapoole...

nii lihtne on ju 7-aastasele "ära panna" ja lõpptulemusena laps seda koolis siis ainsa "tarkusena" õpibki- nõrgemale tuleb "ära panna"

G. 22.02.2012 10:04

Hindega võid mõõta kas lapse tarkust või õpetaja oskust oma tööd teha. Heaoluühiskonnas on õpetaja lapse kehvas hindes süüdi kuna ta ei saa sellega hakkama mille eest talle makstakse, aga jah seal on klassides mitu korda vähem õpilasi kui meil ja on võimalik individuaalselt iga õpilasega vajaduse korral tegeleda. Meil on nagu arvestatud kohe algusest peale et see on piisavalt hea kui 70% õpilastest aru saavad - ei väärtustata üksikinimest - toimub masstootmine kus 30% mahakandmine on täiesti aksepteeritav

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka G.(08:25 22.02), G.(09:23 22.02), To endine(09:30 22.02), G.(09:35 22.02) ja to jjj(10:03 22.02).

markko 22.02.2012 10:19

Ma olen täiesti nõus eelpool mainitud asjaga, et hinne ise pole probleem, vaid pigem vanemate reageering sellele. Kui vanemad ikka kodus ahhetavad ja ohhetavad ja teevad teab mis tragöödia ja suuuuure asja kahest/kolmest, siis pole ka ime, et laps enam kooli minna ei taha, kus ta saab selliseid hindeid, mis vanemad tema peale pahaseks/kurvaks teevad.

20 last kohale 24.02.2012 20:15

On ju ka paremaid koole kus ühele kohale soovib saada 20 last.
Kuidas me sellise olukorrani oleme jõudnud, et eesti vabariigis on vaid mõni üksik hea kool?
See tuleneb meie kõigi hoolimatusest, solidaarsuse puudumisest.
Kas miinimumi lähedase palga eest saab värvata ettevõttesse häid töötajaid?
Mida te koolist siis ootate? Riik ja omavalitsused mängivad palga maksmist ja õpetajad töö tegemist. Narri põldu üks kord, narrib põld seitse korda vastu.
Koolisüsteemi on palkade osas 20 aastat narritud. Kas kulub siis 140 aastat, et eesti kooli korda saada?

zz 21.02.2012 09:48

On ju soovitatud rakendada uut süsteemi: hinnata edasijõudmist võrreldes varasemaga, samuti algklassides mitte reaalseid hindeid panna.
Kui aga see jutt oli mõeldud õpetajate kriitikaks enne streiki, st valitsusele meeleheaks, siis tahaks öelda, et igal alal on paremaid ja halvemaid, ning stress, kuidas eluga toime tulla, võib tõesti ka õpetaja taseme alla viia. Üksikute ebeõnnestunute pärast ei saa siiski teha üldistusi, sest ei me keegi ole eksimatu.

hindamine 21.02.2012 10:04

Hinnet ei saa ju panna, kui õpetaja pole veel midagi õpetanud. Järelikult alles teatud aja jooksul- olgu see veerand või terve aasta - saab alles hinnata, kuidas siis hinnata see on juba teine küsimus. Ja ikka olen arvanud, et kui õpetaja pole suutnud ainet lastele selgeks teha, on viga ka õpetajas, siis peaks ta ennast hindama.

möh 21.02.2012 16:41

Kui laps ei viitsi võõrkeeles lihtsalt sõnu selgeks õppida, siis ei ole selles süüdi mitte keegi muu kui õpilane ise. Grammatikaga on loomulikult teine asi, aga sõnu ei saa õpilase eest mitte keegi pähe õppida.

to möh 22.02.2012 00:41

huvi tekitamine õppeaine vastu on kunst mida iga "õpetaja" selgeks ei saagi

to möh 22.02.2012 07:37

Õpetaja peab oma aine õpilase jaoks huvitavaks tegema. Praegu loevad enamus õpetajaid niisama kuskilt teksti maha , ei huvita neid ennast kuidas nad esinevad, ja ei huvita ka õpilasi mida nad räägivad. Sellisel kujul õpetamine ei saa enam kesta.

Nt. soomes on nii et klassid on 3-4x vähem õpilasi kui meil, selleks et õpetaja saaks iga õpilasega eraldi tegeleda, ja kui õpilane midagi selgeks ei saa siis on see õpetaja probleem et ta ei saa oma tööga hakkama. Niikaua kui õpetajale endale mingit vastutust ei panda ei hakata ka õpetama nii nagu oleks vaja- praegu õpetajatele piisab sellest kui klassis küsimuse peale 1-2 kätt tõusevad - see ei huvita neid et enamus ei saanud tekstist midagi aru.

aa 21.02.2012 10:15

Eesti lapsed on muutunud piripillideks ja nõrkadeks ja selles ma näen probleemi kodudes kus tänapäeva pipsid lapsevanemad on lapsed ära hellitanud ja laiskadeks muutnud. Mina sain I klassi teisel koolinädalal 2 märkust kolinal ja ei old mingit vingumist ja nutmist. Kui ei oska, siis saadki "2" ja kodus tehakse lapsele järeleaitamine ning pole see õpetaja alati süüdi. Rääkimata seadusest, et õpetajale tohib tänapäeval vastu vaielda ja pikalt saata jne. Nõrkadeks on teie lapsed muutunud vot mis !!!

Jep 21.02.2012 12:09

Hm, vahest on need tehtud märkused mõjutanud sind ja sinu elu rohkem kui sa arvata oskad? Vahest ongi need sinu kommentaarist paistva tigeduse aluseks?

aa-le 21.02.2012 20:55

mina olen sinuga nõus. Olen ise õpetaja ja näen millised tänapäeva õpilased tegelikult on... neid keda huvitab ja kes huvi tunnevad, on väga vähe. Rääkides kunstiõpetusest, millest ka artiklis juttu oli, siis MIKS PEAB AUTORI ARVATES KUNSTIÕPETUS kõigil 4-5 olema??!! Ei pea, matemaatikas pannakse loomingulise kallakuga õpilasele kohe 2 ja 3, aga nii kui kunstiõpetuses keegi 3 saab, siis kohe pill lahti.
Loost jäi pigem mulje, et autori enda laps sai kahe.
Aga las ma arvan... laps on hüperenergiline, ei kuula tunnis, ei täida tunnikorraldusi, teeb kiiresti ja lohakalt midagi ära ja siis irvitab?? Paljud õpilased on sellised ja miks?- sest manustatakse e-aineid krõpsude ja kokaga jne.....
Nii neid kahtesid tegelikult saadaksegi. Väga alatu on enda saamatuses ja laiskuses pidevalt õpetajaid laimata ja sõimata. Mina tegelen väga palju seletustööga, kuid siiski on 10-15% õpilastest, keda LIHTSALT EI HUVITA.
Aga kahjuks on ka tõesti neid õpetajaid, kes ainult hindavad.

Ka 21.02.2012 23:47

Olen täiesti nõus. Läbi kogu kooliaja sain ise enamasti viisi, aga mäletan, et kui sai õpitud korrutustabelit, sain hindeks 2. Siis sai ema abiga asi selgeks õpitud. Õpetajat süüdistada ei olnud mõtteski. Laske aga lastel elada arvuti ees, ja õpetage õpetajate vastu austust. Õppejõuna kohtan ülikoolis seda, et tudengid koridoris vahivad õppejõule otsa ja ootavad, et neid esimesena teretataks. Neid on vaja harida selles osas, et õppejõudu teietatakse ja ei kutsuta eesnimepidi. Mäletan enda ülikoolis käidud aega ja no ei tulnud nagu pähegi niimoodi käituda. Paraku on õpetajad/õppejõud muutumas klienditeenindajateks ja õpilased/üliõpilased klientideks, kel õigus alati ja igal pool.

G. 22.02.2012 09:35

Õpetaja ongi süüdi selles kui saad 2'e - kuna ta ei suutnud sulle järelikult asja õieti õpetada mis on tema töö. Eestis õpetajad arvavad et loevad korra teksti ette ja piisab sellest kui pooled aru saavad - aga tegelikult peaks KÕIK aru saama. Mingeid vabandused et madal palk jne. ei ole õigustus oma töö tegemata jätmiseks, lapsed ju kannatavad - ja koolis lapse enesehinnagu hävitamine võib rikkuda inimesel terve elu.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka G.(08:25 22.02), G.(09:23 22.02) ja To endine(09:30 22.02).

merike 22.02.2012 10:54

on õpetajaid,kes 4 kl.tundi tulles annavad õpikust uue teksti ette ja 5. min.teksti läbilugemiseks,siis hakkavad küsitlema ja hindeid panema.Enamus lapsevanemaid õpetab kodus 1.peatüki ette, et koolis hinded korras oleks.
Mis kunstiõpetusse puutub,siis Puboli markii (Marqués de Pubol), tuntud nimega Salvador Dalí (11. mai 1904 Figueres – 23. jaanuar 1989) või Pablo Ruiz Picasso (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania – 8. aprill 1973) stiilis kunstiteoseid ei maksa õpetajal hindamisel aluseks võtta.Andeka lapse andekus on näha juba kodus esimestest pliiatsijoonistustest.Koolis ei peaks hindama lapse kunstiandekust, mis on kaasasündinud,vaid õpetama tehnilisi oskusi ennast kunstiliselt väljendada.