Edulugu. Unenägudega

Me kõik teame, kuidas saada edukaks. Siin ei ole mitte midagi keeruliselt. Tuleb lihtsalt teha tööd, tööd, tööd ehk siis lihtsalt ainult töötada. Majanduskriis pole siin muutusi toonud. Õigeks edukuseks peab lisaks lõpututele töötundidele veel paras ports annet, õnne ja juhust ka olema. Aga seegi on iseenesest mõistetav.

Rein Raua raamat «Hotell Amalfi» jutustabki meile ühe tänapäevase eduloo. Raud teeb seda lihtsate lausetega ja haaravalt. Ning üllatava lõpuga. Seega mõjub Raua raamat vaatamata üsnagi leierdatud teemale värskelt. Isegi lõbusalt.

«Hotell Amalfi» peategelaseks on enesekindel ja piisavalt edev, loomulikult ka andekas meesterahvas, kes kümmekond aastat tagasi asutas oma sisekujundusbüroo. Tööle pühendumine on vilja kandnud, firma on edukas, pangaarvel on piisavalt raha, et elada üle ka raskemad ajad. Lugu läheb lahti siis, kui peategelane, keda kallim Miisuke kutsub Suksukeseks, saab tellimuseks ehitada hotell.

Aga mitte tavaline, vaid selline, millesugust maailmas varem pole nähtud. Kusjuures salapärased tellijad võtavad Rolandiga – sellise nime annavad tellijad vaatamata vastuväidetele meie sisekujundajale – esimest korda kontakti kinga sisse peidetud sedeliga. Roland leiab erilise hotelli kujundamiseks lahenduse ning öö öö järel, sest inspiratsiooni ammutab Roland just öösiti unenägudest, sammub ta võiduka lõpu suunas.

Tema kujundatud hotell, mille loomist pidi ta hoidma saladuses ning kus kõik inimesed tunnevad end kui koju jõudnuna, avataksegi!  Milline see hotell on, millise hinnaga Roland hotelli loob, seda siin paljastada ei sooviks. Raamatu tugevus peitubki viimaste peatükkide üllatuslikkuses. Miisukesest kaugenemine, armumine salapärasesse ideaalnaisesse, kellega armulugu areneb ja pulbitseb unenägudes, on vaid üks väikene osa.

«Hotell Amalfi» on lahe lugemine, heas mõttes meelelahutuslik raamat, mida võivad raamatukogust laenata ka Erik Tohvri austajad. Sest Raud kirjutab hästi. Selgelt ja hästi. Tänasest päevast. Irooniaga. Seetõttu on Raua tekst nauditav ka pisut kapriissema maitsega lugejatele, no ja eks see oligi põhjuseks, miks kulka kirjandusžürii «Hotell Amalfi» mullu ilmunud raamatutest esile tõstis.

Raamat

Rein Raud
 «Hotell Amalfi»
Tuum, 2011
164 lk