Videod: kas Eestis peaks oskama nii riigi- kui vene keelt?

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Margus Ansu / Postimees / kollaaž Katri Karing

Postimees avaldab koostööprojekti «Vaadates teise pilguga» osana kaks videolõiku teemal «Kuivõrd oluline on teada tänapäeva Eestis eesti ja vene keelt?» - üks on filmitud eestikeelses ja teine venekeelses koolis.

Eestikeelse video tegid Tallinna Kuristiku gümnaasiumi õpilased ja venekeelse Tallinna Linnamäe vene lütseumi õpilased. Noored räägivad näiteks sellest, kas Eestis peaks olema kaks riigikeelt ning milliseid keeli peaks Eestis elades oskama.

10. veebruaril peeti ka filmide ja keeleõppe teemaline arutelu, kus osalesid ekspertidena vene keele ja kirjanduse õpetaja Antonina Valla, Kuristiku gümnaasiumi IT-juht Aivar Metsaveer ja tuntud modelliagentuuri omanik Beatrice.

Õpetaja Valla arvates ei ole tähtis, millises riigis inimene elab – riigikeelt peab ta oskama niikuinii. Tema sõnul näiteks Saksamaal segi ei teki arutelu keele teemal. Eestlastele tuleb õpetaja väitel vene keele teadmine tuleb ainult kasuks, sest iga omandatud keel teeb inimese rikkamaks ning idanaaber ei kao kuskile.

IT-juhi Aivar Metsaveere hinnangul elavad venekeelsed noored elavad ainult ühes infoväljas. Tema arvates oleks väga kasulik, kui vene noored vaataksid ka eestikeelseid uudiseid, et saaks luua enda isikliku arvamuse ühel või teisel teemal.

Modelliagentuuri omanik Beatrice, kes räägib valdab nii eesti kui ka vene keelt, väitis, et kui eestivenelased peavad oskama eesti keelt, siis eestlaste jaoks on vene keele oskus üks võimalus silmapiiri laiendada.

Osalejad olid meeldivalt üllatunud, et koolikaaslaste arvamused keeleküsimuses ei olnud negatiivsed ning lõppkokkuvõttes jõudsid ühe arusaamani – kahte keelt on vaja osata, sest see aitab vältida negatiivseid olukordi ja arendab mõlemat poolt meeldivalt.

Projekti veab MTÜ Loomingukeskus Šanss koostöös DzD.ee, Postimehe ja Etnoweb.ee-ga.
 


Kommentaarid
Copy
Tagasi üles