Siseminister peseb karmilt maha elamislubade skandaali jäetud plekid
Juhtkiri: saba lahti, nokk kinni
16. veebruar 2012, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elamislubade skandaali järelm on osutunud karmiks: 2012. aasta esimeseks pooleks on kehtestatud null-piirmäärad elamislubade sellistes kategooriates nagu elamisluba Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks ja elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolul.
Siseministeerium küll rõhutab, et tegemist on ajutise abinõuga, mis kehtib kuni välismaalaste seaduse muudatuseni. Ent millal see seadusemuudatus kehtima hakkab, ei tihkaks täie kindlusega praegu vist keegi öelda, sest eelnõugi pole veel valmis.
Ministeerium ütleb, et «loodetavasti mitte kauem kui käesoleva aasta keskpaigani». Koos ministeeriumiga loodavad ilmselt ka need inimesed, kelle kavatsus Eestis ettevõtlusega tegeleda on siiras, kuid ajutiste meetmete tõttu piiratud.
Siseministeeriumi null-piirmäär meenutab muinasjuttu linnust, kes pigisel katusel tõmbas noka lahti, aga jäi sabapidi kinni; tõmbas saba lahti, nokk jälle kinni. Siseministril näib olevat sama raske tasakaalu hoida nagu sellel linnul. Elamislubadega äritsemine oli kahtlemata inetu ja piinlik.
Et sellise olukorra kordumise võimalikkust nullida tahetakse, on ootuspärane ja loomulik. Kuid vastukaaluks riigi sammuna kogu kategooriale kehtestatud null näib siiski üsna ebaproportsionaalse lahendusena.
Elamislubade skandaal tekitas IRLi mainele suure pleki ja Ken-Marti Vaher soovib selle kindla käega minema pühkida. Kuid sama liigutusega satub erakonnakaaslane Juhan Parts äärmiselt ebamugavasse olukorda. Sest üks kindel märk tarmukast majandusministrist on ju end hästi tundvad ja bürokraatia vähesust kiitvad ettevõtjad. Seda eriti veel siis, kui elamisloa saaja oma ettevõtte Ida-Virumaal püsti paneb.
Milline võiks olla alternatiiv? See on teoreetiliselt lihtne: rangem kontroll ja põhjalikum taustauuring elamislubade väljastamisel.
Praktikas tähendaks see aga lisaraha, mida ei ole, ja lisapaberitööd, mida keegi ei taha, sest see ongi bürokraatia.
Kuid siiski – kas lausa «kruvid kinni» ikka on ainus võimalus? Selle meetme rangus toob pähe võrdluse Põhja-Koreaga, mis on ilmselge liialdus, ent sunnib ka kahtlustavalt küsima, kas peale Raudse juhtumi on elamisload veel kellegi äriplaani osa.
Või teatakse juba ette, et niipea kui skandaalitolm hajub, keegi just sellise äriplaaniga jälle lagedale tuleb?
Loodetavasti siiski mitte, loodetavasti on järeldused tehtud ja loodetavasti saab välismaalaste seaduse muudatus valmis enne, kui see «ajutine abinõu» investorid minema peletab.