Hardo Aasmäe: kunstiakadeemiale appi!

SA 21.02.2012 21:06

"Kuigi uued rendiruumid on kõrgete lagedega ja õhu kütmise kuupmeetreid palju, vajabki kunst avarust.

Vanalinna majade seinad on enamasti meetripaksused ja küll need sooja hoiavad"

"EKA poleks vanalinnas halb asukas. Seepärast tundub mõistlikuna remontida põhjalikult EKA vajadusteks endine rüütelkonna hoone Toompeal. Ilmselt vajaksid remondiraha ka hooned Suur-Kloostri ja Pikal tänaval.

Neile lisaks oleks uut EKA peahoonet ikkagi vaja. Kuid mitte nii suures mahus nagu Tartu maanteele ehitada tahetakse.
"

Vanalinn ei ole tõesti halb koht, kus studeerida, aga praegused EKA rendipinnad on ikkagi üsna halvas seisus ja vajavad väga korralikku remonti, millega kaasnevad erinevate muinsuskaitse nõuete tõttu ilmselt ka suured kulutused. Arhitektuurimälestiste renoveerimine ei ole päris niisama.
Need vanalinna paksud müürid suudavad praegu ainult külma hoida ja tavaline on, et klassi sisse astudes on seal 15 kraadi sooja ja nii praktiliselt kõigis neis vanalinna hoonetes. Nii et tudengiga peab talveperioodil leppima alatasa kerge külmetusega, mis saadud kooliruumidest.

Lisaks on uue õppehoone mõte tuua kõik osakonnad ühte majja, mis võimaldaks osakondade vahelist koostööd. Peahoone asumine Kadriorus ja teiste kõrvalhoonete asumine vanalinnas tekitab kooli sisemisele toimimisele suure lõhe. Kus peaksid toimuma siis ülemajalised loengud? Kadrioru ja vanalinna vahel jooksmine ei tundu väga ratsionaalne soovitus olevat. Kuidas saab üks institutsioon töötada normaalselt, kui on laiali pillutud umbes 5 erinevasse hoonesse?

Erinevate valdkondade inimeste koostöö tegemine peaks algama juba ülikoolist, kuid seda niimoodi EKA võimaldada ei saa. Oleks normaalne, kui projekti raames tekkinud teise eriala küsimused saad lahendada koostöö tulemusel, kuid kui sellist võimalus ja harjumust ei ole, tekivadki läbitöötamata projektid, mis iseloomustavad päris hästi praegust olukorda ühiskonnas.

SA 21.02.2012 23:42

Lisaks tundub nii väikese ülikooli laiali laotamine 4 erinevasse hoonesse üsna ebaratsionaalne. Ühe hoone ülalpidamiskulude asemel on siis 4 hoone ülalpidamiskulud. Lisaks tuleks kõiki neid artiklis nimetatud vanalinna hooneid korralikult renoveerida ja ehitada veel üks uus hoone. Usun, et need summad on võrreldavad praeguse hoone ehitamise rahadega.
Iseenesest on vanalinn ja Kadriorg tõesti ilusad paigad, kus pesitseda, aga ei saa unustada uue maja ideed kui ülikooli osakondade ühendajast.

Aga rohkem huvitab, mida inimesed tahavad siis näha praegusel Tartu maantee asukohal?
Kas tõesti eelisstatakse järjekordset kaubanduskeskust ja büroohoonet avaliku sektori hoonele?
Tõenäoline, et selline büroohoone püstitatakse avaliku konkurssita, kus sõnaõigust vähestel.

Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka SA(21:06 21.02).