Hendrik Alla: pooles vinnas e-raamatukogu

Eelmisel nädalal avas Tallinna keskraamatukogu e-raamatukogu Ellu, kust saab laenutada e-raamatuid. Keskkonnas ellu.keskraamatukogu.ee on laenutamiseks esialgu paarsada eesti- ja venekeelset e-raamatut. Paraku on kasutajakogemus hullem, kui ma detsembris tegijaid usutledes karta oskasin.

Raamatuid saab laenutada kolmeks nädalaks ja neid saab lugeda vaid aktiivse internetiühendusega seadmetel, see tähendab siis tavalise arvuti veebilehitsejas või kallimat sorti tahvelarvutis. Välistatud on laenuraamatute lugemine selleks tegevuseks spetsiaalselt ette nähtud e-tindiga lugeritel, mis on kõige silmasõbralikum variant. Ellu kuvab korraga lehekülje teksti, järgmise lugemiseks laetakse internetiühenduse kaudu uus sisu. Piirang on seda jaburam, et e-teavikuid hoitakse laia toetusega epub-formaadis. Kui teil on plaan Ellust reisil sülearvutis või e-lugeris lugemiseks mõni e-raamat laenutada, siis unustage see ära.

Mulle meeldiks laenata Ellust epub-fail, millel mul on 21 päevaks juurdepääs ilma mingi netiühenduseta. Saan seda laadida igasse oma seadmesse: arvutisse, tahvelarvutisse, telefoni, lugerisse. Laenutustähtaja möödudes muutub fail loetamatuks. See ei ole mingi tuumafüüsika, selliseid süsteeme on maailmas olemas. Võiksin raamatu paariks päevaks isegi sõbrale laenata, ise ma seda sel ajal lugeda ei saa. Täpselt nagu paberraamatuga. Aga ei.

Keskkonda arendavalt Eesti digiraamatukeskuse (EDRK) ega seda telliva keskraamatukogu esindajalt aru pärides ma mõistlikku vastust ei saanudki. Ometi on vähemalt kaks moodust, kuidas sellest veebikeskkonnast saab viie minutiga 300-leheküljelise raamatu oma kõvakettale ning siis epub-formaadis nt e-lugerisse laadida. Ma tean, et Postimehe lugejad on ausad inimesed ega kasuta neid võimalusi kurjasti, seega ei hakka neid kirjeldama, sest see läheks vastuollu keskkonna kasutajatingimustega.

Töötaks siis see brauseripõhine lugemisviis vähemalt nii nagu peab. Ei. Ma ei saa oma lugemisjärge eri seadmete vahel sünkroniseerida, ehkki pean lugedes online olema. Ma ei leidnud võimalust, kuidas märkida ühes teoses mitut järjehoidjat. Joonealused märkused ei avane. Ja vähemalt üks raamat on ilma sisuta. Masendav.

Öeldakse, et sa saad niipalju, kui su raha väärt on. Aga raamatukoguteenus pole tasuta. Me maksame selle eest makse. Ja ma ei ole nõus, et maksuraha eest sisuliselt küürakas teenus välja pakutakse. Hüva, tegemist on testiversiooniga. Detsembris ütles keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppam, et «me arendame asja edasi ja küsime selleks raha juurde». Veel raha? Kas kohe ei oleks võinud mõelda?