Juhtkiri: Soome valik: uus lehekülg samast raamatust

Helsingis räägitakse neil päevil järgmist anekdooti. Teleris presidendikandidaate näinud väikelaps küsib emalt: «Emme, kas mees võib olla president?»

Soome lahkuva presidendi Tarja Haloneni ametiaeg võib mõne vaataja silmis tunduda tõepoolest pikk. Kuid veel pikem oli sotsiaaldemokraatide valitsemisaeg kokku. Halonen koos oma eelkäijate Mauno Koivisto ja Martti Ahtisaariga said kolme peale olla riigitüüri juures 30 aastat.

Eile koonderakondlase Sauli Niinistö kindla võiduga lõppenud presidendivalimiste teise vooru järel pöörati uus lehekülg. Kuid tegemist on ikkagi sellesama raamatuga – oleks väär oodata Soome poliitikas, ja ka välispoliitikas, milles põhjanaabrite presidendil on kaalukam roll kui näiteks Eesti kolleegil, dramaatilisi suunamuutusi. Näiteks Soome NATOsse viimist. Põhja-Atlandi alliansi teemal on Soome avalikus diskussioonis kindlasti koht olemas, kuid kiiret muutust rahva meelsuses pole oodata.

Jah, president võib olla mees. Või naine. Või gei – nagu Niinistö konkurent Pekka Haavisto. Loeb ikkagi muu: haridus, karismaatilisus, sõnaosavus, liidriomadused jne. Kuid samas oli Soomes palju neid, kes tahtsid eriliselt rõhutada ühiskonna avatust, eelarvamuste puudumist, vaimset vabadust. Eriti pärast Põlissoomlaste ootamatult võimsat esinemist mullukevadistel Eduskunna valimistel. Hea esineja kuulsusega Haavisto tõmmanuks Soomele rahvusvahelist pilku, tal olnuks kõik eeldused olla tähelepanuväärne president.

Kuid suurem osa soomlastest tegi seekord siiski panuse Niinistöle, mehele, kes kahtlemata toetab euroopalikke väärtusi, mitte tagasipööret kapseldumisse. Samas oodatakse Soomes presidendilt ehk senisest enam algatusvõimet just rahvusvahelistes küsimustes.

Milliseks võiks kujuneda uue presidendi ametiaeg? Vastus sellele küsimusele peitub paljuski selles, milliseks kujuneb väliskeskkond: kuidas leitakse lahendus Euroopa võlakriisile, mis hakkab juhtuma Aasias, kuidas muutuvad jõujooned pärast presidendivalimisi Venemaal ja USAs jne. Helsingin Sanomat oli toonud veel portsu teoreetiliselt võimalikke «nurgataguseid»

ootamatusi alates tuumajaamaõnnetusest kuni Madonna kolimiseni Soome, mainides samas ka Eesti-Vene suhete teravnemist.

Kahtlemata ootab Soometki ees heaoluriigi ülevaatamine. «Tööd tuleb teha kauem ja nutikamalt kui seni,» nagu ütles sõnumi Economisti ajakirjanik Edward Lucas Postimehele antud intervjuus. Neis protsessides, mille eesmärk on olla paindlik ja konkurentsivõimeline, saab riigipea olla eestkõneleja. Ja seda Niinistölt ka loodetakse.