Neljapäeval, 22. jaanuaril otsustas Eesti lõpetada osalemise operatsioonil «Iraagi vabadus». See tähendab, et meie järgmine jalaväerühm enam Iraaki ei sõida. Lõppeb ka otsene sõjaline koostöö Ameerika Ühendriikidega, kelle vägede koosseisus Eesti kaitseväelased viis aastat teenisid.
Eestil seisab ees oluline valik: kas hoida vabanev ressurss lihtsalt kokku, saata lisasõdureid mõnele teisele Eesti osalusega operatsioonile või teha sõjalist koostööd ameeriklastega mõnes muus piirkonnas väljaspool Iraaki. Eriti viimane küsimus – kas ja kuidas jätkata sõjalist koostööd Ameerika Ühendriikidega – nõuab tähtsat strateegilist otsust, mida tuleb lähiajal tõsiselt kaaluda.
Võimalikku julgeolekupoliitilist tulemust silmas pidades ei anna ressursi kokkuhoidmine Eestile kõige vähematki – kui me ei panusta, ei saa olla ka resultaati. Ka osaluse suurendamine mõnes senises panustamisraamistikus ei annaks suurt lisaväärtust. Näiteks Afganistanis Briti alluvuses oleva Eesti kontingendi suurendamine ühe jalaväerühma võrra poleks suures plaanis kuigi nähtav.
See ei annaks märkimisväärset lisaväärtust ei NATO ega ISAFi (rahvusvahelised julgeolekuabijõud Afganistanis) operatsioonile. Samuti mitte meie suhetele Suurbritanniaga. Mõnekümne sõduri lisamine tõstaks kuigivõrd meie jalaväekompanii sõjalist võimet, kuid selle sammu julgeolekupoliitiline kasutegur Eesti riigile on peaaegu olematu.
Ka praeguse panuse juures pole Eesti ammendanud kaugeltki kõiki võimalusi, mida meile pakub osalemine ISAFi operatsioonil nii poliitiliselt kui sõjaliselt. Kuidagi alahindamata kogemust, mida Eesti sõduritele on andnud osalemine lahingutegevuses Briti väegrupi (Task Force Helmand) alluvuses, on kaitseväe edasiarendamiseks vaja saata inimesi ka sinna, kus operatsioone juhitakse ja otsuseid tehakse. Praegu piisab ühe käe sõrmedest, et üles lugeda need kaitseväelased, kes töötavad Helmandi väegrupi staabis Laškar Gah’s, lõunaregiooni staabis (Regional Command – South) Kandaharis ja ISAFi staabis Kabulis.
Kui kaitseväes oli enne Lõuna-Afganistani minekut selge huvi teha brittidega taktikalist koostööd, siis rohkem kahepoolseid suhteid puudutavaid soove Eestil polnud. Ühe koalitsioonivägede osalisena olid Eestil selged üldised eesmärgid Afganistanis, kuid meie bilateraalsed julgeolekupoliitilised eesmärgid suhetes Suurbritanniaga jäid selgelt sõnastamata. Seega on meie õnnestumisi selles vallas mõnevõrra keeruline mõõta.
Tähtsaim tulemus on Eesti jaoks kahtlemata osalemine Lõuna-Afganistani panustajariikide kohtumisraamistikes. Ehkki nüüdseks on Lõuna-Afganistani panustajaid rohkem, kohtuvad selles formaadis endiselt vaid Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Holland, Taani, Rumeenia ja Eesti. Tegemist on ISAFi-sisese «eliitklubiga», kuhu Eestil õnnestus end sisse pressida.
Kui Eesti soovib muuta oma profiili ISAFi operatsioonil nähtavamaks, oleks selleks parim võimalus luua sarnaselt leedulastega oma provintsi ülesehitusmeeskond – PRT (Provincial Reconstruction Team). Vaatamata Eestis tänini valitsevale skepsisele on Leedu oma PRT mehitamisega Afganistani keskosa mägises Ghori provintsis kenasti hakkama saanud. Kahtlemata on Leedu tänu oma PRT-le ISAFis märksa nähtavam kui Eesti või Läti, ehkki nende sõdurite arv pole kuigi palju suurem.
Leedulaste alluvuses töötavad Ghoris näiteks ameeriklased, taanlased, horvaadid ja ukrainlased. Leedulased viivad provintsis läbi väikesi, aga siiski olulisi ülesehitus- ja kultuuriprojekte. Otsest lahingukogemust saab Leedu kaitsevägi oma erioperatsioonide üksusega Lõuna-Afganistanis.
Eesti PRT loomine pole aga päevakorras ning praegu sujub Eesti ja Briti taktikaline koostöö Helmandis kenasti. Päevakorras on hoopis küsimus, kas Eesti peaks alustama Iraagi-järgset sõjalist koostööd Afganistanis lisaks brittidele ka ameeriklastega.
Eesti kaitsevägi on üks meie mõjusamatest julgeolekupoliitika teostamise vahenditest. Sõjalise koostöö kaudu on võimalik luua konsultatsiooni- ja koostööraamistikke meile üliolulise strateegilise partnerriigi Ameerika Ühendriikidega. Meie julgeolekupoliitilistes huvides on, et Eesti suhted USAga oleksid võimalikult mitmekülgsed, eri tasanditel ja võimalikult formaliseeritud. Eestil tuleb USAga kokku leppida, mis küsimustes, mis tasandil ja kui sageli omavahel kõneldakse. Koostööl peab olema nii poliitiline kui sõjaline tulem.
President Barack Obama jaoks saab Afganistan olema julgeolekupoliitiline prioriteet – uuelt presidendilt oodatakse imet ka seal. Juba oma esimesel tööpäeval pärast ametisse astumist kohtus president Obama USA keskväejuhatuse ülema kindral David Petraeusega, et ühe tähtsama küsimusena arutada suurte lisavägede saatmist Afganistani juba lähikuudel. Kiiret lahendust Afganistani probleemide sasipuntrale pole.
Julgeolekuolukorra paremaks muutmine Afganistanis võtab märksa rohkem aega kui Iraagis, kuid põhiretsept on sama. Ulatuslikule lisavägede toomisele peab kaasnema suurem panustamine kohalikesse jõududesse. Sõjalist jõudu kasutatakse pigem vähem kui rohkem. Iraagis otsustasid ameeriklased usaldada nn sunni kolmnurga seni vaenulikke või umbusklikke hõime. Afganistanis tehakse peamine panus riigi julgeolekujõudude, Afganistani armee ja politsei väljaarendamisele.
Eesti jaoks on soovitud tulemit Afganistanis võimalik sõnastada mitmel tasandil. Esiteks on meie huvides Afganistani muutumine julgeolekuolukorralt stabiilseks ja enesega hakkama saavaks riigiks, mis annaks võimaluse riigi poliitiliseks, majanduslikuks ja ühiskondlikuks arenguks.
Teiseks on meie huvides kasutada targalt oma piiratud ressursse ja lasta oma diplomaatidel, tsiviilekspertidel ja sõduritel tegutseda kohtades, kus Eesti osalemine annab maksimaalse võimaliku efekti meie sõnastatud julgeolekupoliitilisi eesmärke silmas pidades. Eesti kaitsevägi, mis viib ellu riigi poliitilist tahet, peab kasutama iga võimalust oma võimeid välja arendada.
Eesti on näidanud, et oleme oma liitlastele usaldusväärsed partnerid. Nii Iraagis kui Afganistanis on Eesti sõdurid teeninud kõige raskemates piirkondades. Praegu on Eestile avatud võimaluste aken, mida tuleks kasutada, et leppida kokku edasine sõjaline koostöö Ameerika Ühendriikidega – meile kõige olulisema strateegilise liitlasega kõige tähtsamal sõjalisel operatsioonil.