Juhtkiri: lisage e-auru, haridusametnikud!

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lõpuks ometi tuleb ka haridusministeerium välja e-õpikuid puudutava algatusega. Samas on kurb lugeda ajakavale viitavat: selle aasta lõpuks soovitakse kindlaks määrata nii kontseptsioon kui ka muudatused ja eelnõude  rakendustähtajad. Valdkonnas, kus maailm tormab, talitatakse tiigrihüppe riigis tasa ja targu.



Lisage auru, haridusametnikud! Ingliskeelses kultuuriruumis sünnib ridamisi e-õpikuid puhtalt erainitsiatiivist, sest turg ja seega tegija võimalus õnnestumise korral hästi teenida on suured. Eestis on aga ilmselgelt vaja, et riik oleks nende muutuste katalüsaatoriks ega venitaks tööga pihta hakkamisega. Kahtlemata on sel tööl ka rahvuskultuuriline mõõde.

Viisteist kuud tagasi ilmus Postimehes meediaõppejõu Tiit Hennoste «Õpikurevolutsiooni manifest» (15.10.2010), millele järgnes leheveergudel elav arutelu. Kolme kuu eest kirjutasime Postimehe juhtkirjas: «Oleks tõesti kahju, kui meie e-tiigriks olemisest jääks lõpuks me oma unisuse tõttu järele vaid aegamööda kuhtuv kuvand.» (PM 17.10) Jutt oli nimelt e-õpikutest.

Me näeme igapäevaelus ja teame ka uuringutest, kui kaasa haaratud on Eesti koolilapsed kõikvõimalikust internetis toimuvast. Nutitelefonide jõudmine õpilaste taskusse lisab sellele üha hoogu. Mida pole, on süstemaatiline emakeelne e-õppevara. Juba praegu võime öelda, et e-õpikute puudumine tähendab Eesti jaoks mahajäämust.

Küsimus pole üksnes selles, kas e-õpik lisab midagi ühe või teise aine omandamisele võrreldes paberõpikutega. Meie lapsed juba elavadki e-keskkonnas ning on uute võimaluste omaksvõtmisel oma vanematest ja õpetajatest tunduvalt dünaamilisemad. Kui me ei paku neile emakeelset süstemaatilist e-õppevara, täituvad lüngad muuga.

Ka õpetajaid tuleb õpetada süstemaatiliselt mõistma ja kasutama neid vahendeid, mille keskel nende õpilased elavad. Ühtpidi selleks, et kui me ka lapsevanematena ei suuda oma teismelistega e-ilma keerdkäike kaasa teha, saaksime loota koolile. Teistpidi seepärast, et me ei jätaks õpetamises mõistlikult kasutamata ressursse, mis suurel osal õpilaskonnast tänu jõulumehe kingikotile vm juba olemas on või olema saab.  

Heal juhul on võimalik e-õppevara kasutama hakates suurendada õpetaja töö efektiivsust. Õpetajate suhteliselt madal palk ning suur töökoormus on Eestis probleemiks – varsti hakkavad õpetajad streikima. Kas või mingi tööosa, näiteks tunnikontrollide hindamise automatiseerimine võiks kergendada koormat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles