Oskuslik mängur

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Reinsalu
Urmas Reinsalu Foto: A.Peegel

Ta on nõtke ja kaval, ta on pika mängu mees. Ta on sündinud poliitikuks ning tänase päeva ja võimaluse nimel töötanud viimased viisteist aastat.


Täna õhtupoolikul võtab Mart Laari käest lillekimbu oma pihku kõige suurema tõenäosusega just Isamaa ja Res Publica Liidu riigikogu fraktsiooni juht Urmas Reinsalu, kelle poliitiku fanaatilisuse kirjeldamiseks peaks kasutama suuri tähti – POLIITILINE LOOM.

Kunagise Res Publica «uue poliitika» poiste tuumikus ei ole olnud kedagi temasarnast. Tema huviks ongi poliitika, läbi ja lõhki. Vana Res Publica seltskonna puhul on praeguseks selge, kes milliste eesmärkidega poliitikasse tuli, kuid Reinsalu puhul on olnud algusest saadik selge, et ta on tulnud pikaajalise mänguplaaniga.

Loomult intellektuaal, on talle vastumeelne olla ikka veel seostatud «äraostmatute» sildiga, mis ei kiirga ühiskonda erilist mõttevahedust, visiooni, ideesid. Reinsalu on ideoloog, kuid parteijuhi amet nõuab ka karmimat ja maisemat suhtumist.

Võtmeküsimuseks Reinsalu juhiks valimise ja juhina õnnestumise või ebaõnnestumise juures on see, kui tugeva ja lojaalse meeskonna suudab ta enese ümber moodustada. Praegu on tema mehed siseminister Ken-Marti Vaher ja majandusminister Juhan Parts. Mõlemad on aga oma töö- ja pereeluga nii hõivatud, et Reinsalu ei saa vaid neile lootma jääda.

Sisulises mõttes on Reinsalu olnud tema ümber koondunud seltskonna vaimne liider väga pikalt, tema ja Vaher on kõige kauem Res Publica löögituumikust vastu pidanud. Vaher on jäärapäine ja puine, Reinsalu nõtke ja kaval. Temas pole Eesti erakondade liidrite klassikaliselt selgeid, isegi robustseid omadusi.

Kui ongi käes aeg jätkata sotside eestvedamisel uue põlvkonna toomist Eesti parteide etteotsa, siis Sven Mikser tõusis esimeheks soosivas ja rahulikus parteikeskkonnas. Reinsalu puhul liigub endiselt parteitoas ringi suur hulk inimesi, käsi rusikas taskus. Seda nii Reinsalu vaenlaste kui ka tema sõprade seas.

Milline on Reinsalu võime liidriks kehastuda? Kindlasti ei hakka ta parteid juhtima käratamise stiilis, vaid paitab päid, korraldab koosmeele kohviõhtuid, püüab erakonda uuesti kokku tuua.

Ja praeguses IRLi olukorras, mil piltlikult öeldes on auto garaažis, bensiini veel natuke jagub, võtmed on istmele jäetud, kuid keegi ei taha sõita, mõjub ta mõlemale leerile enam-vähem vastuvõetavalt. Pole suurt armastust, kuid on heakskiit. Valitseb üheaegselt tagasihoidlik pessimism ja ettevaatlik optimism.

Reinsalu on oskuslik mängur, mida tema riigiametniku krampliku hoiaku taga ei suudaks esmapilgul kuidagi näha. On parteikaaslasi, kes teavad, et lühiajalistes situatsioonides on ta osanud käituda isegi kaabakana, mis pikaajalises poliitikas on end aga alati õigustanud.

Reinsalu teab, et pikka mängu mängides peabki aeg-ajalt libedik olema. Ta on olnud poliitikas alates president Lennart Meri kantselei ajast ja polegi muud teinud. Polegi tahtnud midagi muud teha kui vaid poliitikat. Teatud määratluse kohaselt on ta poliitbroiler, kuid sel juhul kvaliteetne poliitbroiler.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles