Valitsevad erakonnad on vargsi, jõuluaja ja aastavahetuse vaikelu ära kasutades, asunud reformima kollektiivseid töösuhteid. Eelmise aasta 12. detsembri õiguskomisjoni istungil, mille protokoll polnud kuni jaanuari keskpaigani riigikogu kodulehel kättesaadav, võeti muude küsimuste päevakorrapunktis vastu otsus algatada seaduseelnõu 153SE menetlemine.
Kummastav on, et õiguskomisjoni istungi päevakorras sedavõrd olulist küsimust eraldi välja ei toodud. Muude küsimuste päevakorrapunktis, mis on alati istungi viimane, võttis komisjoni esimees väidetavalt tolle eelnõu parlamendi menetlusse fraasiga, et võtame menetlusse ja siis arutame. Selleks ajaks oli osa komisjoni liikmetest juba istungilt lahkunud.
Seega, jõuluajal, igasuguse sotsiaalse dialoogita, soovib IRLi juhitav komisjon viia ellu tööandjate manifesti 2011–2015 punktis 6 toodud ideed, et kollektiivlepingute sõlmimist ei tohi soodustada enne, kui tööandjale antakse võimalus vabaneda kollektiivlepingus sätestatud tingimustest pärast kollektiivlepingu kehtivusaja lõppu. Mäletatavasti said kõnesoleva manifesti kaheldava väärtusega seisukohad avalikkuses tõsise kriitika osaliseks.
Vaikse jõuluaja eelnõuga soovitakse muuta kollektiivlepingu seadust eesmärgiga sätestada tööandja jaoks võimalus korraliselt tühistada kehtiv kollektiivleping ning vabaneda kohustusest täita kokkulepitud töötingimusi pärast sõlmitud kollektiivlepingu tähtaja möödumist. Enamikule tööinimestele tähendab see paljude individuaalses töölepingus või seadustes sätestatust soodsamate töötingimuste kaotust.
Näiteks praegu töötab ja puhkab Tallinki laevaperre kuuluv töötaja vastavalt kollektiivlepingule võrdsete ajavahemike alusel, kaks nädalat tööl ja kaks vaba. Pärast kavandatavat seadusemuudatust ja kolmekuulise etteteatamistähtaja järgimisel võib tööandja selle ühepoolselt ära muuta. Töötaja kogu elu pööratakse pea peale. Ilma riiklikku lepitajat kaasamata ja lepitusprotsessi lõpuni läbimata ei ole lihtne tööinimest kaitsta – näiteks streikida pole lepitaja otsuseta lubatud. Samuti pole lepitusprotsessile seatud mitte mingeid ajalisi piiranguid.
Eesti Ametiühingute Keskliit saatis jaanuari teisel nädalal õiguskomisjonile oma seisukoha, mis nõuab eelnõu menetlusest ära võtmist. Töötajate esindusorganisatsiooni hinnangul suurendab eelnõu pingeid ja konflikte tööelus, töötades otseselt vastu riigi kohustusele aidata kaasa tulemuslikele kollektiivläbirääkimistele. Praeguseni pole komisjon andnud mingit märki, et sooviks kirjas välja toodut arutada või ühiskonnas laiemat debatti alustada. Eelnõu menetlemine jätkub ja riigikogus esimese lugemise kuupäevaks on seatud 25.jaanuar.
Eelnõu juriidiline analüüs on näidanud, et see on teravas vastuolus terve rea õiguse põhimõtetega, nagu hea usu põhimõte, mis allutab lepinguvabaduse ja kontrollib seda, proportsionaalsuse põhimõte, mis nõuab piirangute otstarbekuse ja vajalikkuse arvestamist, töötajakaitse põhimõte, mis välistab tööandja õiguse töölepingutingimuste korraliseks ülesütlemiseks, sotsiaalriikluse põhimõte, mis muu hulgas kohustab avalikku võimu mitte pelgalt deklareerima ühinemisvabadust, vaid tagama selle kasutamine ka praktikas.
Sisuliselt on kogu eelnõu mõte sedavõrd küsitav, mida tõendab ka kaheksarealisele eelnõule kirjutatud kaheksaleheküljeline kordustega seletuskiri, et kui tööandjate manifest kõrvale jätta, siis polegi aru saada, miks seda vaja on. Sest erakorraliselt ja tõsiste asjaolude ilmnemisel on ka praegu võimalik võlaõigusseaduse alusel kollektiivleping üles öelda. Vahe on vaid selles, et tööandjad peavad selleks leidma argumendid ja veidi vaeva nägema.
Me tahame kõik koos ehitada oma riiki ja vähemalt on tundunud, et soovime liikuda heaoluühiskonna suunas. Kindlasti ei saa selles suunas liikuda vargsi ja varjatult, nagu õiguskomisjoni tööd vedavad erakonnad seda arvavad.
Toetame kindlasti kollektiivseid töösuhteid reguleeriva seadustiku ülevaatamist, kuid ikka tsiviliseeritud moel ja kompleksselt, nagu see eelnevalt ka sotsiaalministeeriumis kavandatud oli.